Sa oled siin

Toidu päritolu

Päritolu märge toidu pakendil annab teada, millisest riigist või piirkonnast (ehk lähtekohast) toode pärineb.

Märge peab olema toote pakendil või müügikohas, kui selle puudumine võib ostjat toote päritolu suhtes eksitada. Kindlasti peab märge olema esitatud siis, kui toidule lisatav teave või märgistus tervikuna jätaks mulje, nagu pärineks toit mõnest muust riigist või lähtekohast.

Täpset infot päritolust saab järgmiste toodete puhul: töötlemata veiseliha ja veiselihatooted (nt veisehakkliha); värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha; imporditud müügipakendis kodulinnuliha; puu- ja köögiviljad; mesi; kala; oliiviõli.

Päritolu kirje sisu

Valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress ning imporditud toote puhul Euroopa Liidu turule importija nimi ja aadress. See ütleb ostjale, kuhu vajadusel pöörduda (näiteks kvaliteedi kohta kaebuse esitamiseks).

Päritolu märge tähistab kohta, kus toit toodeti või valmistati (riik või lähtekoht). Värske liha, kala, seente, marjade, köögiviljade ja muu töötlemata toidu puhul on päritolumaaks riik, kus tooraine kasvatati. Teiste, töödeldud toitude puhul on selleks riik, kus toit valmistati. Piisab päritoluriigi nimest; erandina võib kasutada ka riiginime üldtuntud lühendit (nt USA). Kui riigist väiksema haldusüksuse nimi on üldtuntud, võib märkida ka hoopis selle lähtekoha (nt Šotimaa, Sitsiilia, California).

 

Eksitamisvõimaluste hindamine

Eksitamisvõimaluse hindamisel arvestatakse tervikut: kogu pakendi märgistust, kaubamärke, logosid ja pilte. Kui toidu pakendil olevast ettevõtja nimest, logost või muust märkest võib jääda eksitav mulje toote päritolu kohta, tuleb õige päritolumaa või lähtekoht esitada nii selgelt, et ei tekiks segaduse ohtu. Näiteks võib toode olla valmistatud väljaspool Eestit, kuid selle eestikeelne pakend võib jätta mulje Eesti päritolust. Põllumajandussaaduse puhul võib ostja pakendaja või müüja nime ja aadressi alusel ekslikult arvata, et see toodeti samas riigis, kus see pakiti.

Puu- ja köögiviljade päritoluriigi esitamine on kohustuslik turustamisstandardite kohaselt. Euroopa Komisjon on analüüsimas päritoluriigi esitamise vajadust ka muude toitude puhul (näiteks uluki- ja küülikuliha, lihatoodete koostisosana kasutatav liha, piim ja töötlemata toidud, samuti piimatoodete koostisosana kasutatav piim ja põhikoostisosad, mis moodustavad toidust rohkem kui 50%).

 

Identifitseerimismärk / tervisemärk

Lisaks toodete päritolu märkimisele ja vabatahtlike märkide kasutamisele on toiduohutuse seisukohalt kohustuslik tagada toodete jälgitavus. Selleks on loomset päritolu toodete puhul kohustuslik kanda pakendile identifitseerimismärk ja värske liha puhul rümbale tervisemärk.

Identifitseerimismärk peab olema loetav ja kustumatu, kergesti eristatavate tähtedega ning asetatud selgelt nähtavale kohale. Märk peab sisaldama

  • ettevõtte asukohariigi nime või lühendit vastavalt ISO standardile (Eesti puhul EE või EESTI),
  • ettevõtte tunnusnumbrit,
  • lühendit CE, EC, EF, EG, EK, EO, EY, ES, EÜ, EK, EB, EZ või WE, kui märki kasutab Euroopa Liidus asuv ettevõte. Kui tooted on EL-i imporditud, siis neid lühendeid ei kasutata.

Tervisemärk peab alati olema ovaalne märk, mis on vähemalt 6,5 cm lai ja 4,5 cm kõrge. Märgil kasutatud tähed peavad olema vähemalt 0,8 cm kõrgused, numbrid vähemalt 1 cm kõrgused.

Lamba- ja kitsetalledel ning põrsastel võivad mõõdud olla ka väiksemad.

Kuna tervisemärk kantakse otse rümbale, peavad kasutatavad värvid olema sellised, mida on lubatud kasutada toiduainetes värvainetena.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015