Sa oled siin

Toidu päritolu

Päritolu märge toidu pakendil annab teada, millisest riigist või piirkonnast (ehk lähtekohast) toode pärineb.

Märge peab olema toote pakendil või müügikohas, kui selle puudumine võib ostjat toote päritolu suhtes eksitada. Marjade, köögiviljade ja muu töötlemata toidu puhul on päritolumaa riik, kus tooraine kasvatati.

Täpset infot päritolust saab järgmiste toodete puhul: töötlemata veiseliha ja veiselihatooted (nt veisehakkliha); värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha; imporditud müügipakendis kodulinnuliha; puu- ja köögiviljad; mesi; kala; oliiviõli.

Toidu müügipakendi märgistusel esitatakse toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht (s.t koht, kus toit valmistati) on märgitud ja see ei ole sama mis toidu põhilisel koostisosal.


 

Toidu päritolu märge

Päritolu märge tähistab kohta, kus toit toodeti või valmistati (riik või lähtekoht). Värske liha, kala, seente, marjade, köögiviljade ja muu töötlemata toidu puhul on päritolumaaks riik, kus tooraine kasvatati. Teiste, töödeldud toitude puhul on selleks riik, kus toit valmistati. Piisab päritoluriigi nimest; erandina võib kasutada ka riiginime üldtuntud lühendit (nt USA). Kui riigist väiksema haldusüksuse nimi on üldtuntud, võib märkida ka hoopis selle lähtekoha (nt Šotimaa, Sitsiilia, California).

Toidu põhikoostisosa(de) päritolu peab tootjal olema esitatud juhul, kui muidu võib tekkida oht ostjat eksitada.

Toidu valmistaja, pakendaja, müüja või importija nimi koos aadressiga ei ole toidu päritolu märge. See ütleb ostjale, kuhu vajadusel pöörduda (näiteks kvaliteedi kohta kaebuse esitamiseks).


 

Toidu põhikoostisosa päritolu

Vahel võib toidu müügipakendil näha sõnu ja sümboleid, mis viitaksid justkui koostisosade päritolule, kuigi tegelikult võivad need töödeldud toidu puhul näidata vaid valmistamise kohta ega pruugi omada seost toote põhikoostisosa päritoluga.

Eksitus võib tekkida märgistusel esitatud vabatahtlike päritoluviidete kaudu, milleks võivad olla kas toidu nimetuses või mujal pakendil toodud erinevad sõnad või kohaviited (nt "Eesti toode" või "eestimaine") ja ka pildid ja sümbolid (nt riigilipud), millest saab teha järeldusi põhikoostisosa(de) päritoluriigi või lähtekoha kohta.

Selliste eksitavate juhtude puhul tuleb märkida toidu põhikoostisosa päritolu, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada. Näiteks kui Pühajärve täissuitsuvorst ei ole valmistatud Eesti päritolu põhitoorainest, siis peab tootja ostjale sellest teada andma. Kui aga on, siis eksitamist ei toimu ja tootjal pole nimetuse lähedal vaja lisateavet esitada.

Põhikoostisosa päritoluteavet võib anda ka lähtekoha täpsusega. Lähtekohana mõeldakse riigist väiksemat või suuremat piirkonda, nt Saaremaa või Euroopa Liit ehk EL.

See nõue kehtib alates 1. aprillist 2020. Selleks, et viia tootepakendite märgistused kooskõlla uute nõuetega, tegelevad ettevõtted pakendite muutmisega. Tulenevalt üleminekusätetest ja mõne toote pikast säilimisajast võivad olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta.

Erandid

 

Geograafilisi väljendeid, mis viitavad üldtuntud nimetustele või valmistamisviisidele, ei mõisteta vabatahtlike päritoluviidetena, mis tingiksid põhikoostisosa päritolu esitamist. Seega ei saa me ostjana teada põhikoostisosa päritolu näiteks järgmiste toodete puhul: Camemberti juust, Kiievi kotlet, Bolognese (Bologna) kaste, Borodino leib, Toolse leib, Dallase saiake ja Kreeka salat, kuigi need kõik sisaldavad kohanime.

Samuti ei hõlma toidu põhikoostisosa päritolu reguleeriv määrus registreeritud kaubamärke ega kaitstud geograafilisi tähiseid, kuna nende puhul on oma reeglistik, millistel tingimustel neid kasutada võib, ja täpsemate päritolunõuete koostamine võtab seetõttu kauem aega. Eestis on kaubamärkidena registreeritud nt Võru juust ja Tallinna peenleib, kuid lisaks on ka organisatsioonide kaubamärgid nagu "Eesti parim toiduaine", "Mulgi värk" ja "Saaremaa ehtne toode".

 

Eksitamisvõimaluste hindamine

Eksitamisvõimaluse hindamisel arvestatakse tervikut: kogu pakendi märgistust, kaubamärke, logosid ja pilte.

Kui toidu pakendil olevast ettevõtja nimest, logost või muust märkest võib jääda eksitav mulje toote päritolu kohta, tuleb õige päritolumaa või lähtekoht (s.t koht, kus toit valmistati) esitada nii selgelt, et ei tekiks segaduse ohtu. Näiteks võib toode olla valmistatud väljaspool Eestit, kuid selle eestikeelne pakend võib jätta mulje Eesti päritolust.

Eksitav mulje võib tekkida ka põhikoostisosa päritolust arusaamisel, eelkõige juhul kui pakendil esitatud viited toote päritolule jätavad ekslikult mulje, nagu oleks ka selle põhikoostisosa(d) sama päritolu. Sel juhul esitatakse põhikoostisosa(de) päritolu samas vaateväljas pakendil esitatud päritoluviitega.

Põllumajandussaaduse puhul võib ostja pakendaja või müüja nime ja aadressi alusel ekslikult arvata, et see toodeti samas riigis, kus see pakiti.

Puu- ja köögiviljade päritoluriigi esitamine on kohustuslik turustamisstandardite kohaselt. Euroopa Komisjon on analüüsimas päritoluriigi esitamise vajadust ka muude toitude puhul (näiteks uluki- ja küülikuliha, lihatoodete koostisosana kasutatav liha, piim ja töötlemata toidud, samuti piimatoodete koostisosana kasutatav piim ja põhikoostisosad, mis moodustavad toidust rohkem kui 50%).

Identifitseerimismärk ja tervisemärk

Lisaks toodete päritolu märkimisele ja vabatahtlike märkide kasutamisele on toiduohutuse seisukohalt kohustuslik tagada toodete jälgitavus. Selleks on loomset päritolu toodete puhul kohustuslik kanda pakendile identifitseerimismärk ja värske liha puhul rümbale tervisemärk.

Identifitseerimismärk

Identifitseerimismärk peab olema loetav ja kustumatu, kergesti eristatavate tähtedega ning asetatud selgelt nähtavale kohale.

Märk peab sisaldama järgmist.

  • Ettevõtte asukohariigi nimi või lühend vastavalt ISO standardile (Eesti puhul EE või EESTI).
  • Ettevõtte tunnusnumber.
  • Lühend CE, EC, EF, EG, EK, EO, EY, ES, EÜ, EK, EB, EZ või WE, kui märki kasutab Euroopa Liidus asuv ettevõte. Kui toode on EL-i imporditud, siis neid lühendeid ei kasutata.

Tervisemärk

Tervisemärk peab alati olema ovaalne märk, mis on vähemalt 6,5 cm lai ja 4,5 cm kõrge.

Märgil kasutatud tähed peavad olema vähemalt 0,8 cm kõrgused, numbrid vähemalt 1 cm kõrgused.

Lamba- ja kitsetalledel ning põrsastel võivad mõõdud olla ka väiksemad.

Kuna tervisemärk kantakse otse rümbale, peavad kasutatavad värvid olema sellised, mida on lubatud kasutada toiduainetes värvainetena.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 11. november 2020