Sa oled siin

Toidul esitatavad toitumis- ja tervisealased väited

Väide annab mõista, et toidul on teatavad toitumisalased või füsioloogilised omadused. Väited võivad olla toitumisalased või tervisealased ning olla esitatud kas sõnalisel, graafilisel, pildilisel või sümbolilisel kujul.

Tarbija kaitsmiseks on väidete kasutamisele kehtestatud nõuded. Nimelt võib neid toidu turustamisel kasutada üksnes juhul, kui need on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Nõuete põhieesmärk on tagada, et tarbijale edastatav sõnum oleks piisavalt tõestatud, täpne ning ei eksitaks.

 

Mis on toitumisalane väide?

Toitumisalane väide annab mõista, et toidul on teatavad toitainelised omadused. Toitumisalane väide esitatakse näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta („rasvavaba“, „vähendatud energiasisaldusega“ jne).

Iga väide toidu koostisosa kohta ei pruugi siiski olla toitumisalane väide. Näiteks „ilma säilitusaineteta“ või „pähklitega“ kirjeldavad toidu koostist, kuid ei vihja koostisest tulenevatele toitainelistele omadustele.

Toitumisalase väite esitamiseks on kindlad tingimused. Näiteks väite, et toit on suhkruvaba, võib esitada ainult siis, kui toode ei sisalda üle 0,5 g suhkruid 100 g või 100 ml kohta. Kasutada on lubatud üksnes määruses (EL) nr 1924/2006 toodud toitumisalaseid väiteid ning etteantud tingimustel.

Mis on tervisealane väide?

Tervisealane väide annab mõista, et toidu ja tervise vahel on seos. Enamasti esitatakse väide konkreetse aine kohta toidus, tuues välja ka tema ülesande kehas. Näiteks „vitamiin A aitab hoida normaalset silmanägemist“ või „kaltsium aitab hoida luid normaalsetena“.

Millal saab aine kohta esitada tervisealase väite?

Aine kohta saab tervisealase väite esitada juhul, kui

  • sellel on teaduslikult põhjendatud kasulik toitumisalane või füsioloogiline toime;
  • seda on toidus väidetud toitumisalast või füsioloogilist toimet andvas koguses;
  • see on toidus organismile omastataval kujul;
  • toidu tavapäraselt söödavas portsjonis sisaldub seda märkimisväärses koguses.

Kas „südamesõbralik“, „terviseleib“ jms on samuti tervisealased väited?

Sageli esitatakse toidu kohta ka üldiseid väiteid, näiteks „terviseleib“, „südamesõbralik“. Sellised väited ei anna aga kuidagi mõista, miks antud toode on tervisele või südamele hea. Seetõttu võib üldiseid väiteid toidu või toitaine kohta esitada üksnes siis, kui sellega kaasneb ka konkreetne heakskiidetud tervisealane väide.

Kes hindab, kas tervisealane väide on põhjendatud?

Väidete esitamine oma toodetel või nende reklaamis on toiduvalmistajale vabatahtlik. Kõik esitatud väited peavad aga olema piisavalt põhjendatud ega tohi tarbijat eksitada. Toiduvalmistajate kasutada soovitud väidete teaduslikku põhjendatust hindab Euroopa Toiduohutuamet (EFSA). Heakskiidetud väited on Euroopa Komisjon koondanud registrisse, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel aadressil http://ec.europa.eu/nuhclaims/. Registrist leiab:

  • heakskiidetud väited ja nende kasutustingimused;
  • väited, mis on saanud negatiivse hinnangu.

Eestis teeb toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise üle järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet.

Kas toit võib olla ravim?

Toidu puhul on lubatud kasutada haigestumise riski vähendamisega seotud väiteid (näiteks „Kaera beeta-glükaani puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset alandav/vähendav toime. Kõrge kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur“). Oluline on aga siiski meeles pidada, et toit ei ole ravim. Toidu puhul ei ole lubatud viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Toitumine on üks paljudest teguritest (nt vanus, kehaline aktiivsus, tubaka vms tarbimine, keskkonnamõjud), mis mõjutab teatavate haiguste tekkimist. Seetõttu peab nimetatud väidete puhul olema välja toodud, et ühe riskiteguri muutmisel võib, aga ei pruugi olla kasulikku mõju.

Ei ole häid ega halbu toite

Igaühel võib tekkida soov süüa rohkem neid toite, mille kohta esitatakse heakõlalisi väiteid. Siiski tuleb meeles pidada, et ei ole olemas häid ega halbu, tervislikke ega ebatervislikke toite. Tervislikuna saab käsitada siiski vaid toitumist tervikuna, mis tähendab eelkõige mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ning mõõdukaid toidukoguseid.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015