Sa oled siin

Toitumisalane teave

Toitumisalast teavet antakse toidu energiasisalduse (kalorsus) ja olulisemate toitainete (nt rasvad, küllastunud rasvhapped, valgud, vitamiinid, mineraalained) sisalduse kohta.

 

Üldnõuded

Toitumisalane teave peab olema esitatud 100 g või 100 ml kohta. Tootja võib lisaks sellele esitada ka ühe portsjoni toitumisalase teabe, aga info esitamine sellisel kujul on vabatahtlik.

Tootja võib vabatahtlikult korrata toitumisalast teavet pakendi esiküljel, põhivaateväljas. Sel juhul võib see sisaldada kas üksnes energiasisaldust või siis energiasisaldust koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega.

Vitamiinide ja mineraaltoitainete kogus esitatakse üksnes siis, kui neid sisaldub toote 100 grammis, 100 milliliitris või üht portsjonit sisaldavas pakendis vähemalt 15% võrdluskogusest; jookide puhul vähemalt 7,5% võrdluskogusest. (Mis on võrdluskogus? »)

 

Kohustuslikud elemendid

  • energiasisaldus (kJ või kcal);
  • rasvad, sh küllastunud rasvhapped;
  • süsivesikud, sh suhkrud;
  • valgud
  • sool (arvutatakse kogu toidus sisalduva naatriumi baasil, seetõttu võib mõnede toodete puhul olla märgitud, et soolasisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust).

Vabatahtlikud elemendid

  • monoküllastumata rasvhapped;
  • polüküllastumata rasvhapped;
  • polüoolid;
  • tärklis;
  • kiudained;
  • teatud vitamiinid ja mineraaltoitained (loetletud määruse 1169/2011 lisa XIII A-osa punktis 1), mida esineb toidus märkimisväärses koguses.
 

Erandid

Toitumisalane teave ei ole kohustuslik järgmiste toodete puhul:

  • joogid etanoolisisaldusega üle 1,2%;
  • ühest koostisosast töötlemata tooted;
  • ühest koostisosast koosnevad laagerdatud tooted;
  • joogivesi, sh gaseeritud ning lõhna- ja maitseainetega vesi;
  • ürdid, vürtsid, kohv, tee, äädikas, pärm, sool, želatiin, närimiskumm;
  • lisaained, abiained, lõhna- ja maitseained, ensüümid, moosipaksendajad;
  • toit, mille pakendi suurima külje pindala on alla 25 cm²;
  • väikeses koguses otse tarbijale või kohalikule jaemüüjale müüdav toit.

 

Pakendi esiküljel korratav teave

Kohustusliku toitumisalase teabe kõik elemendid esitatakse toidu pakendil ühes vaateväljas. Lisaks võib vabatahtlikult korrata teatud toitumisalast teavet pakendi esiküljel ehk põhivaateväljas. Korratav teave võib sisaldada üksnes energiasisaldust või energiasisaldust koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega.

Uute nõuete kehtestamisega seoses on jäänud paljudele ekslikult mulje, et keelustatakse rasvasisalduse protsendi esitamine toidupakendil. Tegelikult ei pea tootjad rasvasisalduse protsenti märgistuse pakendi põhivaateväljast ära võtma – selle juurde tuleb hoopis lisada teavet teiste toitainete kohta.  Nõue puudutab kõiki tooteid, kuid kõige rohkem siiski piimatooteid,  kuna nende pakendite esiküljel tuuakse tihti välja üksnes rasvasisalduse protsent.

Nõude mõte on selles, et ostja ei teeks oma valikut ainult ühe näitaja (nt rasvaprotsendi) alusel, vaid vaataks ka teisi toitumise seisukohalt olulisi näitajaid. Näiteks on müügil väga madala rasvasisaldusega jogurtid, mis on samas suure suhkrusisaldusega ja annavad energiat rohkem kui mõni suurema rasvasisaldusega toode. Soovitame ostjal, kes huvitub tervislikust toitumisest, vaadata pakendilt ka teiste oluliste toitainete sisaldust, et mitte lasta end eksitada ainult näiteks madalast rasvasisalduse protsendist, mida sageli kasutatakse müügiargumendina.

Maitsestamata piimatoodete puhul võib Eesti piires turustatavatel toodetel olla rasvaprotsent esitatud toote nimetuse juures või samas vaateväljas. Erand käsitleb ainult piimast või koorest valmistatud tooteid – piim (sh täispiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvatu piim, laktoosivaba piimajook), rõõsad koored, hapendatud piimatooted (hapukoor, pett, keefir, hapupiim, jogurt, kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta) ja võiderasvad (ka taimsete rasvadega). Erand ei kehti juustule, sulatatud juustule, toorjuustule, jäätisele ega ühelegi muule maitsestatud piimatootele.

Selgituseks

Soolasisaldus

Uute reeglite kohaselt peab tarbijale andma naatriumisisalduse asemel teavet naatriumi baasil arvutatava soola koguse kohta, sest seda infot on lihtsam mõista. Seejuures peab esitatav soola kogus hõlmama lisaks keedusoolale (naatriumkloriid) ka looduslikult toidus sisalduva ja lisatud naatriumi põhjal saadud soola kogust. Kuigi selliselt arvutatult võib soola koguse numbriline näitaja veidi suureneda, siis toote soolasus sellest ei muutu.

Ostjad peaksid toidukaupa valides lähtuma soovitusest, et päevane tarbitav soolakogus ei tohiks ületada 6 g.

Suhkrud

Suhkrud on kokkuleppeline käibemõiste, mida küllaltki levinult kasutakse sahharoosi (nt valge suhkur ehk nn lauasuhkur), kuid ka teiste lihtsüsivesikute, nagu glükoosi, fruktoosi, laktoosi ja maltoosi kohta.

Enamik toite sisaldab suhkruid, millest üks osa esineb toidus looduslikult ja teine osa võidakse toidu valmistamisel täiendavalt juurde lisada selle magustamisomaduste parendamiseks või tehnoloogilistel eesmärkidel. Toidus looduslikult sisalduvad suhkrud (nt sahharoos, laktoos, fruktoos) on keemilistelt omadustelt identsed toidule juurde lisatud suhkrutega ja tervise seisukohast on mõlemal juhul mõju inimese organismile praktiliselt ühesugune. Seega looduslikult esinev sahharoos on keemiliselt identne toidule lisatud sahharoosiga.

Tarbija võiks arvestada, et 2000 kcal päevase energiavajaduse juures on suhkrute soovitatav tarbitav kogus kõigist allikaist kokku 50 grammi päevas.

Võrdluskogus

Vitamiinide ja mineraalainete päevased võrdluskogused tuginevad teaduslikel andmetel ning annavad juhiseid toitainete ohutuks tarbimiseks terve inimese puhul.

Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus esitatakse alati koos võrdluskoguse protsendiga (nt vitamiin C: 60 mg (75% võrdluskogusest). Lisaks kasutatakse sama mõistet toidu märgistusel energia ja makrotoitainete puhul, kus lähtutakse keskmise täiskasvanu päevasest toiduga saadavast energiast 2000 kcal. Tootega saadava energia ja makrotoitainete koguse väljendamine võrdluskoguse protsendiga on vabatahtlik lisateave, mis aitab edasi anda toote olulisust energia ja toitainete allikana päevase toiduratsiooni taustal.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 19. november 2018