Sa oled siin

Linnugripp

Lindude gripp on väga nakkav ja ägedalt kulgev uluk- ja kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

2016. aasta sügistalvel on Euroopas diagnoositud kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse alamtüüp H5N8 nii kodu- kui ka uluklindudel Ungaris, Saksamaal, Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Hollandis, Poolas, Soomes ja Austrias. Lindude gripi viiruse alamtüüp H5N8 teadaolevalt inimesele nakkav ei ole.

Tähelepanu! Seoses lindude gripi ohuga kehtib alates 1. aprillist 2017 lindude väljas pidamise keeld.

Linnugripp

Mis haigus on lindude gripp?

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii uluk- kui ka kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.
Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud linnud, kes võivad viirust kanda. Nakatumine toimub saastunud sööda või veega või otsesel kontaktil haige linnuga. Nakatunud lindude ravi ja ennetav vaktsineerimine on keelatud. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Kas lindude gripp on ohtlik ka inimesele?

Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Seni ei ole ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel inimeste seas registreeritud ühtegi haigusjuhtu. ECDC hinnangul on risk inimeste jaoks väga väike.
Inimese nakatumine lindude grippi H5N1, mis peamiselt levib Aasia piirkonnas, on harvadel juhtudel toimunud otsesel kokkupuutel haigestunud linnuga (nt esinenud linnufarmide ja -turgude töötajatel, lihatöötlejatel). Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik, hingamisteede haigestumise nähud (köha, hingeldus, kurguvalu), silmapõletik.
Isikud, kes on kokku puutunud haigete kodu- või uluklindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima oma tervist kümne päeva jooksul. Silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik >38 ºC) peavad nad viivitamatult pöörduma arsti poole.

Kuidas ennetada lindude grippi?

Seoses lindude gripi esinemisega maailmas soovitame kõigil kodanikel, kes reisivad riskipiirkondadesse, vältida kontakte farmis peetavate lindude ja ka uluklindudega ning pidada kinni hügieenireeglitest. Ka tuleks vältida linnulaatade ja -turgude külastamist. Eestisse tagasipöördumisel on keelatud ohustatud riikidest kaasa tuua töötlemata lindude sulgi, eluslinde ja linnulihatooteid. Eestisse naasmisel ei ole isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse ja -rajatistesse enne, kui Eestisse saabumisest on möödunud 48 tundi.

Tauditekitaja ja selle levik

Sõltuvalt viiruse ülesehitusest jaotatakse gripiviirused A-, B- ja C-tüübiks. Lindude gripi ja raskekujulise haigestumise peamiseks tekitajaks on senini olnud gripiviiruse A-tüübi (eriti ohtliku) alamtüüp H5N1, millesse võib haigestuda ka inimene, samuti sead, hobused jt imetajad. 2016. aastal Euroopas levinud gripiviiruse alamtüüp H5N8 põhjustab haigestumist ainult lindudel ning teadaolevalt inimestele nakkav ei ole.
Geneetiliselt on haiguse tekitaja väga muundumisaldis ja esineda võivad erineva virulentsusega (nakatusvõimega) tüved.
  • Lindude gripi kõrge patogeensusega (patogeensus – omadus põhjustada haigestumist) tekitaja (HPAI) põhjustab lindudel ägedat haigestumist, kuni 100% suremust, peapiirkonna turseid, harja ja lokuti sinakust, koordinatsioonihäireid, järsku munatoodangu langust.
  • Madala patogeensusega tüvi (LPAI) põhjustab peamiselt hingamiselundkonna haigust, millega võib kaasneda kõhulahtisus, suremus puudub või on väike ning haigus võib sageli jääda karjas muude haiguste taustal märkamata.
Linnugripi looduslikuks reservuaariks on üldjuhul veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde.
Lindude gripi viirus eritub väliskeskkonda nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla surnud lindude korjused, sh lindude suled. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu, samuti linnuliha ja munadega.
Lindude gripi viirus säilib elujõulisena madalatel temperatuuridel. Lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4 ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37 ºC juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel hävib viirus 60 ºC juures 30 minutiga ning 75 ºC juures mõne minutiga. Viirus on tundlik enamlevinud desovahendite suhtes, nagu joodi ühendid, formaliin ja seebikivi.

Linnukasvatajale

Millised on haigustunnused lindude gripi puhul?

Lindude gripi tunnused, millele peab tähelepanu pöörama, on järgmised:
  • harja, lokutite ja näopiirkonna turse
  • isutus
  • uimasus
  • kõhulahtisus
Linnud hingeldavad, hari ja lokutid muutuvad siniseks, munatoodang võib järsult langeda kuni selle täieliku kadumiseni. Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3–5 päeva. Äkksurm võib saabuda ilma eelmainitud tunnusteta. Suremus võib küündida kuni 100%, sõltudes linnuliigist, vanusest ning viirusetüübist.

Mida teha lindude gripi kahtluse puhul?

Lindude gripi kahtlusest on loomapidaja kohustatud viivitamatult teavitama kohalikku veterinaararsti (või veterinaarkeskust). Loomapidaja peab osutama igakülgset kaasabi haiguse diagnoosimiseks vajalike proovide võtmisel ja uurimiste läbiviimisel ning täitma veterinaararsti korraldusi nakkuse leviku vältimiseks, rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid.
Lindude gripi kahtlusel kehtestatakse taudikahtluse piirkonnas piirangud lindude, loomsete saaduste, isikute, sööda ja transpordivahendite ning muude materjalide liikumisele.
Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult kohalikku veterinaarkeskust, veterinaararsti või Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil 605 4750.

Kuidas ennetada lindude grippi?

Ettevaatusabinõuna tuleb hoida linde suletud hoonetes. Juhul kui linde peetakse väljas, tuleb välistada kontakt uluklindudega (kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta). Tagada on vaja kodus peetavate hanede ja partide eraldatus teistest kodulindudest.
Lindude juurde ei tohi lubada võõraid, lindla sisse- ja väljapääsu juurde on vaja paigaldada desomatid. Pärast lindlas töötamist tuleb vahetada riided.
Seoses lindude gripi esinemisega maailmas soovitame riskipiirkondadesse reisides vältida kontakte farmis peetavate lindude ja ka uluklindudega ning pidada kinni hügieenireeglitest. Ka tuleks vältida linnulaatade ja -turgude külastamist. Eestisse tagasipöördumisel on keelatud ohustatud riikidest kaasa tuua töötlemata lindude sulgi, eluslinde ja linnulihatooteid. Eestisse naasmisel ei ole isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse ja -rajatistesse enne, kui Eestisse saabumisest on möödunud 48 tundi (Loomatauditõrje seadus § 7¹(3)).

Kuidas kaitsta end ja vältida viiruse levikut?

  • Hoiduge kokkupuutest haigete või surnud lindudega: inimene võib kätega, riietega või jalanõudega levitada linnugripi viirust.
  • Hoiduge mittevajalikest kokkupuudetest teiste lindudega.
  • Kasutage linnukasvatuses töötamisel individuaalseid kaitsevahendeid, eeskätt kaitsekindaid (korduvkasutamise kummikindad peavad olema kergesti desinfitseeritavad).
  • Kindad tuleb eemaldada kohe pärast töö lõpetamist, vältides eelnevalt ümbritsevate esemete ja pindade puutumist.
  • Kasutage FFP2 või FFP3 tüüpi kaitserespiraatorit, mis peab tihedalt katma nina ja suu ümbruse.
  • Kasutage kaitseriietust: mittemärguvat ühekordselt kasutatavat kitlit, kombinesooni või põlle.
  • Kasutage servadega kaitseprille.
  • Kasutage ühekordseks kasutamiseks mõeldud jalatsikatteid või kummist/polüuretaanist kergesti desinfitseeritavaid saapaid.
  • Peske käsi pärast individuaalsete kaitsevahendite eemaldamist.
  • Õpetage töötajatele ohutut individuaalsete kaitsevahendite kasutamist – selgapanemist, äravõtmist ja äraviskamist, et oleks tagatud enese saastamise vältimine.
Individuaalsed kaitsevahendid eemaldage järgmises järjekorras:
  • kindad;
  • põll;
  • pese/desinfitseeri käed;
  • eemalda prillid/näokaitse;
  • pese/desinfitseeri käed uuesti.

Jahimehele

Gripiviiruste kandjateks looduses on uluklinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid.
Uluklindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved võivad põhjustada tervisehäireid ka uluklindudel, kelle suremus on väga suur. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.

Riiklik tauditõrje

Lindude gripi kahtluse korral saadetakse alati laboratooriumisse proovid haiguse kindlakstegemiseks. Haigusetekitaja leid laboris on haiguse diagnoosimise aluseks.
Pärast haiguse diagnoosimist kehtestatakse taudikoldes karantiin ning selle ümber ohustatud tsoon ja järelevalvetsoon. Lisaks moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, kes juhivad taudikolde likvideerimist ja haiguse leviku tõkestamist. Riiklik loomatauditõrje komisjon teeb koostööd teiste riikide veterinaarteenistustega ning vajadusel teiste ametkondadega.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud linnud ja hävitatud sööda, nagu ka kulud hukkunud lindude korjuste hävitamiseks, kompenseerib omanikule samuti riik.

Infomaterjalid

Teated

Kontakt

Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult kohalikku veterinaarkeskust, veterinaararsti või Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil 605 4750.

 

Viimati uuendatud: 18. aprill 2017