Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Küsimused

Vastused

  • Mis haigus on lindude gripp?

    Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii mets- kui ka kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Mis piirkondades lindude grippi esineb?

    2017. aasta alguse seisuga esineb Euroopas kõrge patogeensusega lindude grippi kodulindudel Ungaris, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Austrias. 2016. aasta suvel olid puhangud kodulindudel Prantsusmaal ja Itaalias. Metslindudel on taudi tuvastatud Austrias, Horvaatias, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Rootsis, Soomes, Rumeenias ja Šveitsis.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Kas lindude gripp on ohtlik ka inimesele?

    Inimese nakatumine lindude grippi on seni valdavalt toimunud ainult otsesel kokkupuutel haigestunud linnuga (nt linnufarmide ja -turgude töötajad, lihatöötlejad). Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik, hingamisteede haigestumise nähud (köha, hingeldus, kurguvalu), silmapõletik. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb koheselt pöörduda arsti poole.
     

    Selleks, et seda vältida lindude gripi viirusega nakatumist tuleb haiguskahtlaste ja haigestunud lindudega kokkupuutuval personalil (lindude uurimisel, surmamisel, korjuste kahjutustamisel jne) rangelt kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest, desinfektsiooniprotseduuridest ning alati kasutada kaitserõivastust. Kaebuste tekkimisel tuleb koheselt pöörduda arsti poole.
     

    Lindude gripi viirus on elujõuline vaid madalatel temperatuuridel ning hävib kõrgetel temperatuuridel. Nii on korralikult läbiküpsetatud või keedetud (70 ºC juures) linnutoote (liha, muna) tarbimine ohutu. Toore linnuliha tarbimine on seotud riskiga mitte ainult seoses lindude gripi levikuga, vaid ka teiste haiguste korral (näiteks salmonelloos), mis võivad levida toore või poolküpsetatud liha kaudu. Järgida tuleb kindlasti ka hügieenireegleid.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Millist ohtu kujutavad metslinnud lindude gripi levikul?

    Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Millised on haigustunnused lindude gripi korral?

    Lindude gripi tunnused, millele peab tähelepanu pöörama, on harja, lokutite ja näopiirkonna turse, raske depressioon, isutus, uimasus, närvinähud ja kõhulahtisus. Linnud hingeldavad, hari ja lokutid muutuvad siniseks, munatoodang langeb kuni 100%. Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 3–5 päeva. Äkksurm võib saabuda ilma mainitud tunnusteta. Suremus võib olla kuni 100%, sõltudes linnuliiigist, -vanusest ning viirusetüübist.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Mida teha lindude gripi kahtluse korral?

    Lindude gripi kahtlusest peab loomapidaja kohe teavitama kohalikku veterinaararsti (või veterinaarkeskust). Loomapidaja peab osutama igakülgset kaasabi vajalike proovide võtmisel ja uurimiste tegemisel haiguse diagnoosimiseks ning täitma volitatud veterinaararsti korraldusi nakkuse leviku vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel.
     

    Lindude gripi kahtlusel kehtestatakse taudikahtluse piirkonnas piirangud lindude, loomsete saaduste, isikute, transpordivahendite, sööda ja muude materjalide liikumisele, võidakse sulgeda teid.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Kuidas toimitakse lindude gripi diagnoosimise puhul?

    Hoolimata sellest, et lindude gripi puhul esineb mitmeid tunnuseid, mille alusel haigust kahtlustada, tuleb alati saata proovid laboratooriumisse diagnoosi panekuks. Positiivne laboratoorne diagnoos on ametliku diagnoosi kinnitamise aluseks. Kohe pärast lindude gripi diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse (maakonna veterinaarkeskuse) juhi ettepanekul haiguskoldes karantiini (ohutsooni ja järelevalvetsooni).
     

    Lindude gripi diagnoosimise korral moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel ja haiguse leviku tõkestamisel. Riiklik loomatauditõrje komisjon teeb koostööd teiste riikide veterinaarteenistustega, ning vajadusel teiste ametkondadega.
     

    Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine, makstakse kinni riigieelarvest. Juhul kui kodulinnud hukatakse järelevalveametniku ettekirjutusel, kompenseeritakse omanikule lindude maksumus. Sama põhimõtte kohaselt toimub ka hukkunud lindude korjuste hävitamiseks tehtud kulutuste hüvitamine.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Kuidas kaitsta end ja vältida viiruse levikut?

    Kõigile:

    • Hoiduge kokkupuutest haigete või surnud lindudega: inimene võib kätega, riietega või jalanõudega levitada linnugripi viirust.
    • Hoiduge mittevajalikest kokkupuudetest teiste lindudega.

    Linnukasvatajale:

    • Kasutage linnukasvatuses töötamisel individuaalseid kaitsevahendeid, eeskätt kaitsekindaid (korduvkasutamise kummikindad peavad olema kergesti desinfitseeritavad).
    • Kindad tuleb eemaldada kohe pärast töö lõpetamist, vältides eelnevalt ümbritsevate esemete ja pindade puutumist.
    • Kasutage FFP2 või FFP3 tüüpi kaitserespiraatorit, mis peab tihedalt katma nina ja suu ümbruse.
    • Kasutage kaitseriietust: mittemärguvat ühekordselt kasutatavat kitlit, kombinesooni või põlle.
    • Kasutage servadega kaitseprille.
    • Kasutage ühekordseks kasutamiseks mõeldud jalatsikatteid või kummist/polüuretaanist kergesti desinfitseeritavaid saapaid.
    • Peske käsi pärast individuaalsete kaitsevahendite eemaldamist. Individuaalsed kaitsevahendid eemaldage järgmises järjekorras:
      • kindad;
      • põll;
      • pese/desinfitseeri käed;
      • eemalda prillid/näokaitse;
      • pese/desinfitseeri käed uuesti.
    • Õpetage töötajatele ohutut individuaalsete kaitsevahendite kasutamist – selgapanemist, äravõtmist ja äraviskamist, et oleks tagatud enese saastamise vältimine.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Millised on meetmed lindude gripi ennetamiseks?

    Ettevaatusabinõuna on soovitav loomapidajatel hoida linde suletud hoonetes ning kaitsta (katta) kodulindude söötmispaiku, et vältida võimalikke kontakte rändlindudega (kes on võimalikud haiguse levitajad). Samuti on soovitav tagada koduspeetavate hanede ja partide ning teiste linnuliikide eraldatus ning varakult kohalikku loomaarsti teavitada lindude gripi kahtlusest.


    Lindlatesse ei tohi võõraid lubada. Farmis töötamisel tuleb kanda kaitseriietust ja -jalanõusid. Oluline on hoida puhtust ja korda nii farmis kui ka farmide ümbruses ning paigaldada farmi sisse-ja väljapääsudele desomatid.
     

    Seoses lindude gripi esinemisega maailmas soovitame kõigil kodanikel, kes reisivad riskipiirkondadesse, vältida kontakte farmis peetavate lindude ja ka metslindudega ning pidada kinni hügieenireeglitest. Ka tuleks vältida linnulaatade ja -turgude külastamist. Eestisse tagasipöördumisel on keelatud ohustatud riikidest kaasa tuua töötlemata lindude sulgi, eluslinde ja linnulihatooteid. Eestisse tagasisaabumisel ei ole isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse ja -rajatistesse enne 48 tunni möödumist Eestisse saabumisest (loomatauditõrjeseadus, § 7¹ (3)).
     

    VTA teostab lindude gripi seiret Riikliku Loomatauditõrje Programmi raames alates 2004. aastast. Uuritakse seroloogiliselt munakanade tootmiskarju ning muna- ja lihakanade sugukarju. Samuti kogutakse metslindudelt rändeperioodil kloaagi-tampooni proove viroloogiliseks uurimiseks (veelindudelt, kaldalindudelt ja muudelt metslindudelt). Siiani on olnud kõik uuringute tulemused lindude gripile negatiivsed.

    Tagasi küsimuste juurde »

  • Kas linde saaks taudi eest kaitseks ennetavalt vaktsineerida?

    Eestis on lindude gripi vastane vaktsineerimine üldjuhul keelatud; seda on lubatud teha vaid erandkorras. Kuigi vaktsineeritud kodulinnud on kliiniliste haigusnähtude eest kaitstud, võivad nad siiski nakatuda ja soodustada sellega haiguse levimist. Seoses sellega on Euroopa Liidu liikmesriikides vastu võetud otsus kodulinde ennetavalt mitte vaktsineerida. Ennetav lindude vaktsineerimine lindude gripi vastu tooks Eestile kaasa piirangud linnusaadustega kauplemisel.
     

    Kui lindude gripp on Eestis lindudel ametlikult diagnoositud ja uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamiseks kasutada erakorralise meetmena vaktsineerimist. Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse üle otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul maaeluminister. Erakorralise vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

    Tagasi küsimuste juurde »

Viimati uuendatud: 15. veebruar 2017