Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.
Edasi lugedes leiad olulist infot seakatku tunnustest ja bioohutusmeetmetest, millega takistada taudi levikut.
Vaata kindlasti ka korduma kippuvaid küsimusi, piiranguid kitsendustega tsoonides ning taudikollete kaarti.
Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4767.
Täiendame lehte pidevalt. Tagasiside ja küsimused veebilehe kohta on oodatud meiliaadressil press@agri.ee.
- Kiirinfo seakatkust VTA Twitteris »
- Korduma kippuvad küsimused »
Vastused levinumatele küsimustele seakatku kohta
Sigade Aafrika katk
Teated
- Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga »
2. september 2020 - Eesti lähiriike laastab sigade Aafrika katk »
4. august 2020 - Metssigade populatsiooni tuleb ohjata »
8. juuni 2020 - Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse »
23. jaanuar 2020 - Sigade Aafrika katku oht püsib jätkuvalt »
29. juuli 2019 - Eestis väheneb jätkuvalt seakatku nakatunud metssigade arv »
30. mai 2019 - Euroopa Toiduohutusameti uuendatud ülevaade sigade Aafrika katkust »
21. detsember 2018 - Eesti on sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks teinud palju tööd »
21. september 2018 - Euroopa Toiduohutusameti arvamus sigade Aafrika katkuga võitlemise kohta »
20. september 2018 - Sigade Aafrika katk jõudis Lääne-Euroopasse »
14. september 2018 - VTA: Sigade Aafrika katku oht ei ole meie metsadest kadunud »
26. juuli 2018 - Alanud on sigade Aafrika katku kõrghooaeg »
13. juuni 2018 - Euroopa Komisjon lõpetas Eestit puudutavad sigade Aafrika katku III tsooni piirangud »
4. juuni 2018 - Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt »
30. mai 2018 - Tamm: Peame väga oluliseks kõigi seakatku tõrjes osalevate riikide piiriülest koostööd »
26. märts 2018 - Täiendatakse sigade Aafrika katku tõrje kehtivat regulatsiooni »
23. märts 2018 - Loomataudide leviku tõkestamisel on esmatähtis Veterinaar- ja Toiduameti koostöö jahimeestega »
20. märts 2018 - Veterinaar- ja Toiduamet tunnistas kehtetuks Läänemaa seafarmis kehtinud kitsendused »
10. jaanuar 2018 - Veterinaar- ja Toiduamet kutsub jahimehi üles Kagu-Eestis senisest enam metssigu küttima »
5. jaanuar 2018 - Tamm: piiriülene koostöö aitab takistada sigade Aafrika katku levikut »
9. november 2017 - Seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid leevendatakse »
13. oktoober 2017 - Tamm: sigade Aafrika katku levikule aitab piiri panna meie endi valvsus »
21. september 2017 - Seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid leevendatakse »
21. september 2017 - Tallinnas kohtusid Euroopa juhtivad veterinaarametnikud »
20. september 2017 - Läänemaa seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
19. september 2017 - Veterinaar- ja Toiduamet korraldab jahimeestele infopäevad »
12. september 2017 - Kõik Eesti seafarmid peavad üles panema hoiatava plakati »
28. august 2017 - Sigade Aafrika katk jõudis Rumeeniasse »
1. august 2017 - Sigade Aafrika katk on Poolas jõudnud neljakümnesse seafarmi »
28. juuli 2017 - Seakatku kõrghooajal on oluline koostöö »
14. juuli 2017 - Sigade Aafrika katk on kodusigadele jätkuvalt suureks ohuks »
14. juuli 2017 - Leedus tuvastati väga suures seafarmis sigade Aafrika katk »
13. juuli 2017 - Saaremaa seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
11. juuli 2017 - Euroopa Komisjon leevendas katkupiirkondade sigade tapmise nõudeid »
10. juuli 2017 - Tšehhis tuvastati sigade Aafrika katk »
27. juuni 2017 - Pärnumaal tuvastati sigade Aafrika katk »
14. juuni 2017 - Kahes Poola seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
8. juuni 2017 - Leedu seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk »
6. juuni 2017 - Maaeluminister Tamm: Seakatku tõrje nõuab rahvusvahelist koostööd »
2. juuni 2017 - Maaeluminister Tamm osaleb Riias sigade Aafrika katku kohtumisel »
2. juuni 2017 - Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt »
30. märts 2017 - Seakatku tõkestamiseks on oluline täita bioohutuse alaseid nõudeid nii farmis kui metsas »
16. veebruar 2017 - Läti suures seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk »
8. veebruar 2017 - Tegevusvaruks soetatud sealihakonservid on jagatud »
2. veebruar 2017 - Infograafik: seakatku tõrjumiseks metsast tuleb järgida bioohutusnõudeid »
30. jaanuar 2017 - Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk »
16. jaanuar 2017 - Kalda: Bioohutusnõudeid seakasvatuses tuleb järgida ka talvel »
28. november 2016 - Seakatku tõrje-eeskirja muudatused täpsustavad bioohutusnõudeid »
2. november 2016 - Kruuse: Keskne küsimus seakatku tõrjel on taudi leviku peatamine metsas »
28. oktoober 2016 - Minister Kruuse osaleb seakatku teemalisel kohtumisel Varssavis »
28. oktoober 2016 - Tänasest kehtivad Lõuna-Eestis leevendatud piirangud sealihaga kauplemisel »
28. oktoober 2016 - Euroopa Komisjon hindas Eestis seakatku tõrjemeetodite rakendamist »
28. oktoober 2016 - Euroopa Komisjon auditeerib seakatku tõrjemeetodite tõhusust »
24. oktoober 2016 - Mida oleme viiruse kohta teada saanud? » (162.77 KB, PDF)
Sinu Mets, oktoober 2016 - Seakatk ületas ka meretõkke » (298.77 KB, PDF)
Sinu Mets, oktoober 2016 - Seakatk jõudis Läänemaale »
12. oktoober 2016 - EJS küsib, Keskkonnaamet vastab (Keskkonnaameti käskkiri seoses Aafrika seakatkuga) »
11. oktoober 2016 - Uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab kauplemispiiranguid Lõuna-Eestis »
5. oktoober 2016 - Veterinaar- ja Toidulaboratoorium hakkas sigade Aafrika katku proove analüüsima ka nädalavahetusel »
3. oktoober 2016 - Sigade Aafrika katk tuvastati ka Torgu valla metsseal »
23. september 2016 - Veterinaareksperdid: Uurimata metssigu ei tohi metsast välja viia »
23. september 2016 - Saaremaa taudistunud seafarmi kahjud hüvitatakse »
21. september 2016 - Seakatku peatamiseks tuleb nakkusohtlik materjal loodusest kõrvaldada »
14. september 2016 - Maablogi: Teraviljakäitlejad saavad seakatku leviku riski vähendada »
14. september 2016 - Saaremaal toimub seakatku infopäev jahimeestele »
14. september 2016 - Seakatkuga nakatunud nelja farmi kahjutaotlused jäeti rahuldamata »
1. september 2016 - Euroopa Komisjon kinnitas tauditsoonide piirid saartel »
31. august 2016 - Seakatk leiti ka Saaremaa metsseal »
26. august 2016 - Baltimaade ja Poola veterinaarid: taudipiirangud võiksid olla paremini põhjendatud »
25. august 2016 - Saaremaa seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
24. august 2016 - VTA kahtkustab Saaremaa farmis sigade Aafrika katku »
23. august 2016 - Veterinaareksperdid: Seakatku tõrjumiseks metsast tuleb tõhustada järelevalvet »
19. august 2016 - Kooskõlastusringile läinud seakatku tõrje-eeskiri kohustab metsatehnikat puhastama »
19. august 2016 - Kallukse seakatku diagnoos sai ka EL referentlabori kinnituse »
19. august 2016 - Veterinaareksperdid analüüsivad Eestis seakatku tõkestamise võimalusi »
17. august 2016 - Halliste: Tsoneerimise leevendamine sõltub seakasvatajatest »
16. august 2016 - Teraviljade valmimine suurendab seakatku leviku riske »
8. august 2016 - VTA: Enamik seakasvatustest vastab nõuetele »
2. august 2016 - Euroopa Komisjon kinnitas tauditsoonide uued piirid »
29. juuli 2016 - Lääne-Virumaa seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
21. juuli 2016 - MES toetab kuni 50 seaga farmide väljumist seakasvatussektorist »
14. juuli 2016 - VTA: Seakatk liigub Lääne-Eesti poole »
13. juuli 2016 - Järvamaal Türi valla seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
11. juuli 2016 - VTA kahtlustab Järvamaa farmis sigade Aafrika katku »
11. juuli 2016 - Jõgevamaa 30 seaga farmis seakatku ei avastatud »
7. juuli 2016 - VTA kahtlustab Jõgevamaa farmis sigade Aafrika katku »
7. juuli 2016 - Kruuse: kuni 50 seaga farmide omanikud peaksid kaaluma seakasvatusest loobumist »
6. juuli 2016 - VTA alustab kõikide seakasvatuste erakorralist kontrolli »
6. juuli 2016 - Maaeluministeeriumis arutatakse täiendavaid meetmeid seakatku tõkestamisel »
6. juuli 2016 - Kruuse: Väikepidajatel tuleb aidata seakasvatussektorist väljuda »
4. juuli 2016 - Saare valla seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
4. juuli 2016 - VTA: Põltsamaa valla seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk »
1. juuli 2016 - VTA: Jõgevamaa seafarmis avastati sigade Aafrika katk »
1. juuli 2016 - Kalda: Seakatkuoht farmidele järjest suureneb »
30. juuni 2016 - RLTTK: Seakatku riskide vähendamiseks tuleb metssigade arvukus võimalikult kiiresti alla viia »
28. juuni 2016 - Veterinaar- ja Toiduametis koguneb riiklik loomatauditõrje komisjon »
28. juuni 2016 - AS Vireen tõstab valmisolekut seakatku puhangute likvideerimiseks »
10. juuni 2016 - VTA tõstab õppusega valmisolekut uute võimalike seakatku puhangute likvideerimiseks »
9. juuni 2016 - Seakatku infopäevad viisid tauditõrjejuhised enam kui poole tuhande seakasvataja ja jahimeheni »
6. juuni 2016 - VTA: Surnult leitud metssigadest tuleb teada anda »
2. juuni 2016 - Teadlane: Bioturvalisus on ülioluline ka seakatkuvabades piirkondades »
1. juuni 2016 - Seakatku infopäevad võetakse kokku Saaremaal »
1. juuni 2016 - VTA: Põrsaste müük registreerimata seapidajatele suurendab seakatku riske »
31. mai 2016 - Ka ühe sea pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid »
27. mai 2016 - Maaeluministeeriumis arutati metsas liikuva tehnikaga seotud seakatku leviku riske »
25. mai 2016 - VTA ja EKV: Kevadtormilt naasjad ennetavad seakatku levitamist »
19. mai 2016 - Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees »
19. mai 2016 - VTA: Kodusigade ja mesilasperede arvud tuleb teatada 15. maiks »
7. mai 2016 - VTA: Ka jõulusigade pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid »
24. aprill 2016 - RLTTK: Tänavu suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur »
22. aprill 2016 - Veterinaar- ja Toiduametis koguneb riiklik loomatauditõrje komisjon »
22. aprill 2016 - Veterinaareksperdid: metsas tuleb seakatku tõrjumiseks pöörata enam tähelepanu bioohutusele »
21. aprill 2016 - Seakasvataja: kõige suurem risk seakatku jõudmisel farmi on inimene »
20. aprill 2016 - Algavad seakatku infopäevad seakasvatajatele »
14. aprill 2016 - Riik parandab valmisolekut seakatku tõrjumiseks tänavu suvel »
14. aprill 2016 - Valmisid seakatku õppevideod jahimeestele »
13. aprill 2016 - Kalda: Bioohutus metsas on seakatku tõrjumisel niisama oluline kui farmis »
31. märts 2016 - AS Vireen saab erakorralisteks olukordadeks külmutusvõimsusega puhverlao »
31. märts 2016 - Tallinnas toimub Euroopa Komisjoni ja jahimeeste ümarlaud seakatku teemal »
31. märts 2016 - Viljandis toimub seakatku infopäev söödakäitlejatele »
30. märts 2016 - Algab üle-eestiline seakatku infopäevade sari jahimeestele »
29. märts 2016 - Märtsi lõpus algavad seakatku infopäevad jahimeestele »
16. märts 2016 - Riik tõstab valmisolekut seakatku puhangute likvideerimiseks »
5. märts 2016 - VTA lõpetab metssigade seakatku proovide vastuvõtmise nädalavahetustel »
2. märts 2016 - Kruuse: EL tasandil tuleb seakatkuga võitlusel panustada enam teadusele »
26. veebruar 2016 - Kruuse: seakatku tõrjumine on Euroopa Liidu ühine väljakutse »
26. veebruar 2016 - Tallinnas toimub kõrgetasemeline kohtumine sigade Aafrika katku teemal »
26. veebruar 2016 - Maaeluministeerium lõpetab sealihakonservide ostmise riigi toiduvarusse »
22. veebruar 2016 - Tallinnas toimub kõrgetasemeline kohtumine sigade Aafrika katku teemal »
19. veebruar 2016 - VTA: Metsseaemiste küttimine aitab peatada seakatku levikut »
14. veebruar 2016 - Urmas Kruuse: peame olema valmis uuteks seakatkupuhanguteks »
3. veebruar 2016 - Uuring: Seakatku jõudmist farmi saab vältida bioohutusnõuete range järgimisega »
3. veebruar 2016 - VTA: 99% Eesti sigadest kasvatatakse bioohutusnõuetele vastavates farmides »
28. jaanuar 2016 - Maaeluministeerium jätkab sealihakonservide ostmist riigi toiduvarusse »
22. jaanuar 2016 - RLTTK kinnitas seakatku tõrjumiseks vajaliku metssigade asustustiheduse lõppeesmärgi »
20. jaanuar 2016 - VTL: Laboratoorium analüüsib päevas sadu metssigadelt kogutud seakatku proove »
19. jaanuar 2016 - MES toetas seakatku leviku riski vähendamiseks 121 seakasvatajat »
15. jaanuar 2016 - EJS lühikokkuvõte: Mida võiks jahimehed SAKist teada? »
8. jaanuar 2016 - VTA: Riskipiirkondades kütitud metssigade liha Eestist välja viia ei tohi »
7. jaanuar 2016 - Metsseaemiste küttimise eest hakatakse jahimeestele kompensatsiooni maksma »
4. jaanuar 2016 - Uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab kauplemispiiranguid »
22. detsember 2015 - Maaeluministeerium jätkab sealihakonservide ostmist riigi toiduvarusse »
22. detsember 2015 - VTA: Seakatku oht ei ole möödas »
16. detsember 2015 - Sealihasektor saab uuel aastal taas eraladustamise abi »
15. detsember 2015 - Selgusid piima- ja sealihatootjate erakorralise toetuse tingimused »
18. november 2015 - RLTTK: metsas leviva seakatku tõrjumiseks tuleb tõhustada koostööd jahimeestega »
18. november 2015 - Riigi tegevusvaru sealihakonservide teise nädala liha tarnib Atria Eesti AS »
13. november 2015 - Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks »
11. november 2015 - Selgus riigi tegevusvaru sealihakonservide esimene lihatarnija »
6. november 2015 - Maaeluministeerium sõlmis lepingu sealihakonservide ostmiseks »
2. november 2015 - Uus seakatku tsoneerimise eelnõu lubab kauplemispiirangute leevendamist »
21. oktoober 2015 - VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade valiku »
21. oktoober 2015 - RLTTK kinnitas matmispaikade eelvaliku seakatku tõttu hukatud loomade matmiseks »
15. oktoober 2015 - Riik alustab seakatku nakatunud farmide kahjude hüvitamist »
14. oktoober 2015 - Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud »
9. oktoober 2015 - VTA ja EMÜ sõlmisid lepingu seakatku põhjuste uurimiseks »
8. oktoober 2015 - VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma »
2. oktoober 2015 - Valitsus otsustas seakatku nakatunud farmide kahjude väljamaksmise »
1. oktoober 2015 - Veterinaareksperdid analüüsivad Eestis seakatku tõkestamise võimalusi »
30. september 2015 - Kruuse: seakasvatussektor peab kriisi ajal ühte hoidma »
30. september 2015 - VTA: 80% Eesti seakasvatusest vastab kehtivatele bioohutusnõuetele »
10. september 2015 - RLTTK: nakatunud sigade avapõletamine on kõige viimane võimalus »
9. september 2015 - Baltimaad ja Poola uuendasid ühist seakatku tõrjekava »
8. september 2015 - Kruuse: Euroopa Komisjon mõistab Eesti põllumeeste keerulist olukorda »
7. september 2015 - Urmas Kruuse osaleb Euroopa põllumajandusministrite kohtumisel »
7. september 2015 - Eesti teadlased uurivad seakatku leviku põhjuseid »
3. september 2015 - RLTTK: Ametkondade koostööd seakatku tõrjumisel tuleb parandada »
2. september 2015 - Kruuse: Riikliku loomatauditõrjekomisjoni roll seakatkuga võitlemisel peab suurenema »
2. september 2015 - VTA: Täna koguneb riiklik tauditõrjekomisjon »
2. september 2015 - Tänasest jõustuvad karminad bioohutusnõuded seakasvatustele »
1. september 2015 - Maaeluminister kutsub tagasi AS-i Vireen nõukogu liikmed »
28. august 2015 - Baltimaad ja Poola soovivad metssigade vähendamist kogu regioonis »
28. august 2015 - AS Vireen nõukogu ei kutsunud ettevõtte juhatajat ametist tagasi »
28. august 2015 - Maaeluminister: AS Vireen nõukogu peab kaaluma ettevõtte juhataja sobivust ametikohale »
26. august 2015 - Lätis kohtuvad erakorraliselt Baltimaade ja Poola peaveterinaarid »
26. august 2015 - Kruuse: Mobiilse seapõleti toomine püsivalt Saaremaale vähendaks riske »
24. august 2015 - Maaeluminister külastab Saare- ja Hiiumaad »
24. august 2015 - Metssigade tõhusamaks küttimiseks kinnitati erimeetmed »
21. august 2015, Keskkonnaamet - Kõrgendatud järelevalvega piirkondadest pärit kontrollitud metssealiha saab hakata turustama »
19. august 2015 - Põllumajandusministeerium alustab AS-is Vireen erikontrolli »
19. august 2015 - Viljandimaal lõppes sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmine »
18. august 2015 - Kruuse: Torma juhtumist tuleb tõsiselt õppida »
17. august 2015 - Seakasvatajad saavad alates tänasest toetust taotleda »
17. august 2015 - Viljandimaal algas sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmine »
17. august 2015 - Kruuse: igas maakonnas peavad olema tagatud ohutud matmispaigad »
14. august 2015 - Baltimaad ja Poola taotlevad Euroopa Komisjonilt sealihasektori olukorra leevendamist »
14. august 2015 - VTA: kõrvalistel isikutel on taudipunkti läheduses ja matmispaigas viibimine keelatud »
13. august 2015 - Keskkonnaamet lubab seakorjuseid matta vaid kohtadesse, kus on tagatud põhjavee kaitstus ning keskkonnaohutus »
13. august 2015, Keskkonnaamet - VTA: loomsete jäätmete üleandmine peab toimuma seafarmist eemal »
13. august 2015 - Kruuse kutsus seoses seakatkuga kokku maavanemate ümarlaua »
13. august 2015 - Kuidas otsustatakse seakatku tõttu hukatud sigade matmine? »
13. august 2015, Maablogi
NB! Täiendatud matmispaika illustreeriva joonisega 15. augustil 2015 - VTA: kõik loomseid jäätmeid vedavad autod läbivad täiendava kontrolli »
12. august 2015 - Jõgevamaa farmis diagnoositi sigade Aafrika katk »
8. august 2015 - VTA on alustanud kõigi seafarmide erakorralist kontrolli »
8. august 2015 - MES: Väikesed seakasvatajad saavad seakatkuga võitlemiseks toetust »
7. august 2015, Maaelu Edendamise Sihtasutus - Kruuse: jaekaubandus ja toidutöötlejad on valmis sealihasektori olukorraga arvestama »
6. august 2015 - Seakasvatustele kehtivad bioohutusnõuded karmistuvad »
6. august 2015 - Seakasvatajate toetuseks makstakse 12,7 miljonit eurot »
6. august 2015 - Viljandimaa farmis diagnoositi sigade Aafrika katk »
5. august 2015 - Riiklik loomatauditõrje komisjon: metssigade populatsiooni tuleb jõuliselt vähendada »
5. august 2015, VTA pressiteade - Kruuse: metssigade populatsiooni tuleb jõuliselt vähendada »
5. august 2015 - Täna koguneb riiklik tauditõrjekomisjon »
5. august 2015 - Maaeluminister külastab Jõgeva- ja Tartumaad »
4. august 2015 - Euroopa Komisjon kinnitas tauditsoonide uued piirangud »
31. juuli 2015 - Valgamaal avastati teine taudikolle »
31. juuli 2015, ERR uudised - VTA: Välistada tuleb kasside ja koerte pääs lauta »
30. juuli 2015 - Järvamaa mahefarmis diagnoositi sigade Aafrika katk »
30. juuli 2015 - Tartumaa farmis avastati rutiinse kontrolli käigus sigade Aafrika katk »
30. juuli 2015 - Kruuse: Kõikide seakasvatuste nõuetele vastavus tuleb uuesti üle kontrollida »
29. juuli 2015 - Maaeluminister külastab Viljandi- ja Valgamaad »
29. juuli 2015 - Maaeluminister karmistab bioohutuse nõudeid seapidamisel »
28. juuli 2015 - Valgamaa loomatauditõrje komisjon arutas olukorda maakonnas »
27. juuli 2015 - Kruuse: Peame õppima seakatkuga kõrvuti elama »
23. juuli 2015 - VTA lõpetas Viljandi- ja Valgamaa seakatku nakatunud farmides loomade hukkamise »
23. juuli 2015 - Kruuse: seakatku kahjude tõttu kannatavate seakasvatajate toetamise võimalused tuleb üle vaadata »
23. juuli 2015 - Olev Kalda: suurim riskitegur seakatku levikul on inimene »
21. juuli 2015, ERR uudised - Valga maavanem kutsub kokku maakondliku loomatauditõrje komisjoni »
21. juuli 2015 - VTA: Tauditsooni jäävad ettevõtted kontrollitakse lähipäevil üle »
21. juuli 2015 - Maaeluminister kutsub seakasvatajad erakorralisele nõupidamisele »
21. juuli 2015 - Viljandi- ja Valgamaal avastati kolmes seafarmis sigade Aafrika katk »
21. juuli 2015 - Baltimaad ja Poola arutavad seakatku tõkestamise võimalusi »
10. juuli 2015 - Eesti teadlased hakkavad koostöös EFSA-ga hindama sigade Aafrika katku levikuga seotud riske »
10. juuni 2015 - Tartus toimus eriti ohtliku loomataudi õppus »
15. mai 2015 - Tõnis Korts: Surnud metssigade matmisest » (54.59 KB, PDF)
15. aprill 2015 - Kevade lähenemine suurendab seakatku leviku riski »
9. aprill 2015 - VTA-d tuleb hakata teavitama oma tarbeks sigade tapmisest »
8. aprill 2015 - Seakatku ohu tõttu rakenduvad rangemad bioohutusnõuded »
9. märts 2015 - VTA hakkab jahimeestelt tellima seakatku surnud metssigade matmist ja teisaldamist »
27. veebruar 2015 - Valitsus eraldab jahimeestele raha sigade katkuga seotud kuludeks »
19. veebruar 2015 - Veterinaareksperdid arutavad Tallinnas seakatku tõkestamise võimalusi »
11. veebruar 2015 - Teadlane seakatkust: Surnud metssigadest tuleb teada anda »
3. veebruar 2015 - Nakkusohtlike seakorjuste hävitamiseks osteti mobiilne põleti »
21. jaanuar 2015 - VTA: Sigade Aafrika katku levikupiirkondadesse paigutatakse kogumiskonteinerid »
8. detsember 2014 - Valitsus eraldas seakatku leviku tõkestamiseks 267 500 eurot »
16. oktoober 2014 - Padar: Euroopa Liit on valmis riigile hüvitama 75% seakatkuga seotud kuludest »
14. oktoober 2014 - Keskkonnaamet kehtestas sigade katku diagnoositud omavalitsustes jahipiirangud »
1. oktoober 2014 - Seakatku levikupiirkonnast pärinev sealiha saab erimärgistuse »
29. september 2014 - Sigade Aafrika katku leviku kronoloogia Lätis (seisuga 26. september 2014) » (590.72 KB, PDF)
29. september 2014 - VTA kontrollis seoses seakatkuga 380 000 sea pidamistingimusi »
24. september 2014 - Seakasvatajatele anti ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust »
19. september 2014 - Seakatk diagnoositi juba Ida-Virumaal »
19. september 2014 - Toomas Kevvai ERR-i uudistele: Sealiha ekspordikeeldu praegu plaanis ei ole »
13. september 2014 - Tarvastus leitud metsseapõrsad surid seakatku »
13. september 2014 - Viljandimaalt leiti veel kolm surnud Aafrika katku kahtlusega metssiga »
12. september 2014 - RLTTK: Metssigade küttimist ei tohi suurendada »
10. september 2014 - Valgamaalt leitud surnud metsseal diagnoositi Aafrika seakatk
8. september 2014 - VTA: Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk »
8. september 2014 - Eestis on tuvastatud esimene Aafrika seakatku kahtlustus »
8. september 2014 - Sigade Aafrika katku leviku kronoloogia Lätis seisuga 2. september 2014 » (435.25 KB, PDF)
8. september 2014 - Baltimaad ja Poola leppisid kokku ühises tegevuskavas sigade katku tõkestamiseks »
1. september 2014 - Sigade Aafrika katku puhvertsoon Eestis laieneb »
30. august 2014 - Mida peaks iga inimene teadma seakatkust? »
15. august 2014 - Seakatku puudutav teave koondati ühele veebilehele »
15. august 2014 - VTA kontrollib üle kõik seafarmid »
14. august 2014 - Padar: Oleme seakatku tõkestamiseks valmis »
5. august 2014 - Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub seakasvatajate ja jahimeestega »
5. august 2014 - VTA vihjetelefonile saab jätta infot ning küsimusi seoses sigade Aafrika katkuga »
1. august 2014 - Baltimaade põllumajandusministrid ja veterinaarametite juhid arutasid kiireloomulisi meetmeid seakatku leviku tõkestamiseks »
30. juuli 2014 - Baltimaade põllumajandusministrid arutavad sigade Aafrika katku leviku tõkestamist »
30. juuli 2014 - Keda ohustab sigade Aafrika katk? »
14. juuli 2014
Taudi tunnused
Lisainfo
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" » (PDF)
- Afrikkalainen sikarutto » (soome keeles)
- Fast facts: African swine fever » (PDF) (inglise keeles)
- Recognizing African swine fever – A field manual (FAO) » (inglise keeles)
- Sigade Aafrika katku puhangute ennetus- ja tõrjemeetmete Eesti, Läti, Leedu ja Poola programm » (693.42 KB, DOCX) (lisatud 5. september 2014)
- Euroopa Liidu sigade Aafrika katku referentlabor » (inglise keeles)
Kriisiabimeetmed
Meetmed Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames
- Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga 4000–14 000 €. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 2 700 000 €.
Meetmeleht toetuse tingimustest » (27.96 KB, ODT) - Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga alates 14 000 eurost. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 10 000 000 eurot.
Meetmeleht toetuse tingimustest » (30.55 KB, ODT)
Meetmed Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu
- MES toetab väikse ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning eraisikuid, kes soovivad seakarja likvideerida ja lõpetada seakasvatamise seniks, kuni sigade Aafrika katku oht on möödas või karmistunud bioohutusnõuded on täidetud. Toetust saab taotleda eelkõige põllumajandussaaduste esmatootjast ettevõtja, kelle aastane müügitulu on väiksem kui 4000 eurot, ja füüsiline isik, kes tegeleb sigade pidamisega põllumajandusloomade registri andmete järgi. Toetust makstakse 1 €/kg elussea kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot ühe taotleja kohta.
Seakasvatajatele suunatud toetuse täpsemad tingimused (269.49 KB, PDF) » - MES-i konsulendid annavad kahe tunni ulatuses tasuta nõuannet, kus seakasvatajale pakutakse välja lahendusi kriitilises olukorras toimetulekuks. Nõuande saajate sihtrühma kuuluvad põllumajandusettevõtjad ja eraisikud, kes tegelevad sigade pidamisega põllumajandusloomade registri andmete järgi ning kes soovivad teavet bioohutusmeetmetest, mida tuleb rakendada sigade Aafrika katku tõrjeks. Nõuande saamiseks tuleb võtta ühendust Maaelu Edendamise Sihtasutusega (kontaktisik Lemmi Maasik, tel 731 3652, lemmi.maasik@nouandeteenistus.ee).
- MES hakkab andma soodustingimustel laenu seakasvatusega tegelevatele ettevõtjatele. Laenu sihtgrupp on väikese ja keskmise suurusega seakasvatusettevõtted, kes plaanivad seakasvatamisega jätkata, kuid kellel puuduvad vahendid näiteks sigade pidamiseks ette nähtud ohutusnõuete täitmiseks. Laenu andes arvestatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid. Laenumeede baseerub sihtasutuses kasutusel oleval laenutootel, kuid selle intress on võrreldes kehtiva tootega madalam (1% aastas laenujäägist). Laenu saamiseks tuleb ühendust võtta Maaelu Edendamise Sihtasutusega (kontaktisik Lea Kirsipuu, tel 648 4148, lea.kirsipuu@mes.ee).
Lisainfo MES laenumeetmetest »
Muud meetmed
- Sigade Aafrika katku likvideerimiskulude katmine ja kahjude hüvitamine ning riigiabi reeglite kohaldamine » (158.86 KB, PDF)
kulude katmise ja kahjude hüvitamise tingimused alates 26. juunist 2016; täiendatud 14.09.2016
- Sigade Aafrika katku likvideerimiskulude katmine ja kahjude hüvitamine ning riigiabi reeglite kohaldamine » (39.91 KB, ODT)
kulude katmise ja kahjude hüvitamise tingimused kuni 25.06.2016 (kaasa arvatud)
Kõigile
Kuidas käituda, et takistada seakatku levikut? Mõned lihtsad reeglid
- Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
- Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
- Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes kogustes.
- Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt Eesti piirialadel.
- Ära jäta toidujäätmeid loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
- Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
- Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).
Juhised desinfitseerimiseks
- Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
- Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku sigadega.
- Puit:
- lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.
Lisainfo
- Keda ohustab sigade katk? »
- Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? »
- Maakondade veterinaarkeskuste kontaktid »
- Spetsialist vastab: kas Eestisse jõudnud Aafrika seakatk mõjutab ka seenelisi? Mismoodi säilitada ohutust? »
- Abiks kõigile, kes soovivad end SAK teemaga kurssi viia (Looduskalender.ee):
Seakasvatajale
Sigade katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus ja palavik! Teata sellest kohe oma loomaarstile või maakonna veterinaarkeskusesse.
Loomade haigestumise ning haiguse levimise vältimiseks järgi bioohutusmeetmeid! Seoses jätkuva sigade Aafrika katku ohuga kehtivad seapidajatele alates 10. augustist 2015. a täiendavad bioohutusnõuded. Täpsem teave:
- Täiendatud sigade Aafrika katku tõrje meetmed alates 10. augustist 2015 » (26.61 KB, ODT)
Oluline info seakasvatajale
- Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile » (1.01 MB, PDF)
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring, veebruar 2016 - Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks » (3.52 MB, PDF)
infoplakat seakasvatajatele
Euroopa Komisjon on kehtestanud Eestis kitsendustega tsoonid, millega on seotud loomadega ja loomsete saadustega kauplemise piirangud.
- Kitsendustega tsoonid »
kitsenduste kirjeldused kirjeldused ja kaart ning tsoonidesse jäävad piirkonnad
Taudistunud ala
Kitsendused ja abinõud seakasvatajale taudistunud alal
- Ettevõtja peab välistama metssigade ligipääsu enda sigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda.
- Sigu ei tohi sigalast välja viia ega sinna tuua, ühest sigalast teise viia, karjatada ega välilaagris pidada. Erandiks tuleb taotleda luba Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhilt.
- Ettevõttest pärinevat sealiha, loomseid saadusi, spermat, embrüoid ega munarakke ei tohi Eestist välja toimetada.
- Ettevõtte territooriumile ei tohi tuua kütitud või surnult leitud metssigu, nende kehaosi ega nendega kokku puutunud vahendeid või materjale. Leitud metsseakorjused tuleb põletada või matta samas kohas, kust need leiti. Kütitud metssigu tuleb säilitada kuni uurimistulemuste selgumiseni. Kui sigade Aafrika katku proov osutub positiivseks, tuleb liha ja tapajäätmeid kahjutustada või töödelda nii, et nakkuse levitamine oleks välistatud.
- Sigade katku nakatunud liha säilitamise ruum ja lihaga kokku puutunud esemed, materjalid ja veovahendid tuleb desinfitseerida veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all ning vastavalt tema juhistele.
- Taudistunud alalt kütitud, aga seakatkust puhta metssea liha tohib turustada ainult Eestis. Kõrvalsaaduseid tuleb töödelda veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all.
- Inimesed, kes on taudistunud alal puutunud kokku metssigadega, peavad viiruse leviku takistamiseks kasutama hügieeniabinõusid. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
- Vajadusel võib Veterinaar- ja Toiduamet kehtestada taudistunud alal lisakitsendusi (näiteks keelata jahipidamise ja metssigade söötmise).
Täpsem teave kitsendustest ja abinõudest taudistunud alal asuvatele ettevõtetele on toodud sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.
Kohustused seakasvatajale taudistunud alal
- Võta ettevõtte sisse- ja väljapääsuteedel ning sigala sisse- ja väljapääsu ees kasutusele kohased desinfektsiooniabinõud.
- Taga, et sigalas töötavad inimesed kasutaksid tööl üleriietust ja jalanõusid, mis on ette nähtud üksnes tööl kandmiseks.
- Pea sigade üle arvestust, tuues eraldi ära pidamis- ja vanuserühmad. Registreeri sigade arvu muutused erinevates rühmades. Esita need andmed veterinaarjärelevalveametnikule, kui ta neid nõuab.
- Teata veterinaarjärelevalveametnikule kõikidest sigade haigestumise ja hukkumise juhtudest.
Täpsem teave loomapidaja kohustustest taudistunud alal on toodud sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.
Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjad
- Kodusigade ja farmis peetavate metssigade välistingimustes pidamise keeld » (138.56 KB, PDF)
nr 117, 25. juuli 2014 - Täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamine » (891.95 KB, PDF) nr 166, 13. oktoober 2014
Lisainfo
- Sigade Aafrika katk – ennetus ja tõrje » (10.26 MB, PPT)
Anneli Kase, Veterinaar- ja Toiduameti Tartu veterinaarkeskuse juhataja ettekanne, 15. august 2014 - Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul » (21.37 KB, DOCX)
- Keda ohustab sigade Aafrika katk? »
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" » (PDF)
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine » (21.68 KB, DOCX)
- Juhenddokument järelevalve ja kontrolli kohta sigade Afrika katku esinemisel metssigadel ning ennetavad meetmed seakasvatusettevõtetele » (47.52 KB, PDF) (inglise keeles)
- Sigade Aafrika katku puhangute ennetus- ja tõrjemeetmete Eesti, Läti, Leedu ja Poola programm » (693.42 KB, DOCX) (lisatud 5. september 2014)
Õigusaktid
Lihakäitlejale
- Kitsendustega tsoonid »
Tsoonide kirjeldused ja kaart ning tsoonidesse jäävad maakonnad, vallad ja jahipiirkonnad
- Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile (1.01 MB, PDF)Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring, veebruar 2016
Kodusealiha ja -toodete käitlemise nõuded
Kitsendustest vaba ala ja I kitsendustega tsoon (puhvertsoon)
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
II kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid metssigadel)
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- Veterinaar- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmed on täidetud (madalama bioohutusega väikesed farmid) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- loomadega on kaasas veterinaartõend 9-T.
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
III kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid kodusigadel)
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- farm täidab Veterinaar- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmeid (madalama bioohutusega väikesed seakasvatused) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- sigadega on liikumisel kaasas veterinaartõend 9-T ning
- ettevõttel on vastavaks tegevuseks heakskiit.
- turustada Eestis, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele; või
- tooted ei ole läbinud spetsiaalset töötlust, aga on erimärgistatud – tavapärase ovaalse identifitseerimismärgi asemel on kasutatud kolmnurkset märki;
- turustada Euroopa Liidus ja eksportida kolmandatesse riikidesse, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele ning
- Eestist välja viies on tootega kaasas määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas sätestatud veterinaarsertifikaat, mille II osa täiendatakse viitega rakendusotsusele 2014/709/EL (art 13 punkt c).
Lisainfo
- märgistata läbikriipsutatud ovaaliga ja
- suunata töötlusele vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele.
- kõiki kitsendustega aladel kütitud metssigu tuleb uurida sigade katku suhtes;
- teadmata päritolu või kahtlase liha vastuvõtmine edasiseks käitlemiseks võib põhjustada viiruse laiemat levikut.
Erimärgistus
Kellele ja miks on erimärgistust vaja?
Mida peab märgistama?
- metssealiha, mis on pärit kitsendustega alalt kütitud metssealt (nn I–III tsoonis)*. Kõik metssead peavad eelnevalt olema uuritud sigade Aafrika katku suhtes. I tsoonis (puhvertsoon) kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse märgiga ja neid võib turustada Eesti piires. II ja III tsoonis * kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud ruudukujulise märgiga ja neid võib turustada vaid II ja III ala piires;
- kodusealiha ja -tooted, mis pärinevad sigadelt kitsendustega aladelt, kus on sigade Aafrika katku diagnoositud kodu- ja metssigadel (nn III tsoon)*. Selline liha ja tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse tervisemärgiga ja neid võib turustada Eesti piires. Sead peavad aga olema eelnevalt uuritud sigade Aafrika katku suhtes. Erimärgistust ei pea kasutama, kui liha läbib spetsiaalse kuumtöötluse.
Jahimehele
- Bioohutus metsas sigade Aafrika katku vältimiseks » (6.51 MB, PDF)
Infoplakat jahimeestele - Õppevideod jahimeestele »
Kuidas metsas jahil käies vältida sigade Aafrika katku levitamist? Link viib YouTube'i. - Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas » (341.28 KB, PDF)
Kuidas ja millal võtta seakatku proovi? Kuidas kütitud loomi transportida ja säilitada? Kust saab lisainfot? - Jahimeeste 2016. a infopäevade materjalid »
2016. a märtsis-aprillis toimunud jahimeeste infopäevade materjalid EJSi kodulehel - Saaremaa jahimeeste 2016. a infopäeva materjalid »
Emiste küttimise toetus ja matmiskulude hüvitamine
Proovide võtmine
NB! Veterinaar- ja Toidulaboratoorium palub järgida metssigadelt seakatku proovide võtmisel etteantud juhiseid. Sageli jõuavad laborisse ebakvaliteetsed proovid, kus on peale vere muid lisandeid nagu näiteks kõhuõõne vedelik, maosisu, väljaheiteid jms. Tundlikud ja kallid analüüsiseadmed on seadistatud ja mõeldud vereproovidele. Palume kõiki proovide võtjaid sellega arvestada ja kui proov võetakse, siis tuleb seda korrektselt ja võtta puhast verd. Verd on soovitav võtta südamest või kopsust. Kui proov on ebakvaliteetne, siis ei pruugi vastust saada. Samuti palub VTL olla väga tähelepanelik kaaskirjade täitmisel ning prooviga seotud andmete esitamisel. Andmed proovivõtja kohta peavad olema esitatud selgelt ja loetavalt. Kui telefoni number ja e-posti aadress ei ole loetavad, siis ei ole võimalik analüüsi tulemusest teavitada.
- Kõiki kitsendustega alalt surnult leitud või kütitud metssigu tuleb laboratoorselt uurida sigade Aafrika katku suhtes.
- Kõik kitsendustega alal alal tegutsevad jahimehed peavad võtma proove kütitud või surnult leitud metssigadelt ja toimetama need Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kätte.
- Proovide saatelehele tuleb lisaks tavainformatsioonile märkida
- metssea leidmise või küttimise koht võimalikult täpselt;
- metssea leidmise või küttimise kuupäev;
- leidja või küti nimi;
- metssea vanus ja sugu;
- kütitud metssea haigussümptomid või lõpnud metssea korjuse seisund.
- Kütitud või surnult leitud metssigu ja nende kehaosi ei tohi tuua sigala territooriumile.
- Leitud korjused maetakse leidmise paigas.
- Kütitud metssigade liha säilitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku korralduste kohaselt kuni uurimistulemuste selgumiseni.
- Positiivse tulemuse korral liha ja tapasaadused hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku järelevalve all.
- Nakatunuks osutunud metssea liha säilitamise ruum ja lihaga kokkupuutunud esemed, seadmed ja transpordivahendid desinfitseeritakse vastavalt volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku ettekirjutusele.
- Sigade küttimisel osalenud inimesel on keelatud siseneda loomapidamisettevõttesse ja tal on keelatud puutuda kokku sigadega 48 tunni jooksul peale jahti.
Materjalid proovide võtjale
- SAK proovide võtmise juhend kütitud metssealt » (538.09 KB, PDF)
- SAK proovide võtmise juhend surnuna leitud metssealt » (33.7 KB, PDF)
- SAK proovide kaaskiri (täidab kütt/leidja) » (97 KB, DOC)
- SAK proovide kaaskirja täitmise juhend (25.25 KB, DOCX) »
- Proovide vastuvõtuajad maakondlikes veterinaarkeskustes » (19.9 KB, PDF)
- SAK proovide analüüsitulemustest teavitamine » (34.43 KB, PDF)
- Kitsendustega tsoonid »
kitsenduste kirjeldused, kaardid ning tsoonidesse jäävad maakonnad ja vallad
Metssigade liha käitlemine
Matmine
- Kütitud metssea sisikonna eemaldamisel kasuta ühekordseid kaitsekindaid ja pärast pese käed vee ja seebiga.
- Puhasta ja pese (desinfitseeri) kõik riided ja kogu varustus (jalanõud, jahikott, nuga ja teised materjalid).
- Hoidu loomakasvatushoonetesse minekust! Kui sinna minek on vajalik, siis järgi rangeid bioturvalisuse meetmeid (käi pesemas, leilisaunas, vaheta riided ja jalanõud)
- Ära too kütitud metssiga, tema nahka, liha või muud osa majapidamisse, kus peetakse sigu.
- Kui näed metsseal sigade Aafrika katkule iseloomulikke haigustunnuseid (näiteks verevalumid elundites, turses ja punased lümfisõlmed, suurenenud põrn), siis teavita sellest maakonna veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
- Kui leiad surnud metssea, anna sellest kohe teada maakonna veterinaarkeskusesse või oma piirkonna volitatud veterinaararstile.
- NB! Kütitud metssigadest tekkinud jäätmeid ei tohi põllumajandusloomadele sööta.
Desinfitseerimisjuhised
- Relvad – puhasta kange alkoholiga (vähemalt 70%).
- Kummijalanõud – kanna peale kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahus, puhasta, lase 1 tund mõjuda, siis pese veega üle.
- Tekstiilid – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahkjalatsid ja nahast esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel sattuda kontakti sigadega.
- Puit:
- Lakitud, värvitud puit – pese kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- Poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.
Lisainfo
Ajakohast teavet jahipidamisnõuetest saab Keskkonnaministeeriumist ning Keskkonnaametist.
- EJS küsib, Keskkonnaamet vastab (Keskkonnaameti käskkiri seoses Aafrika seakatkuga) »
Eesti Jahimeeste Seltsi video, 11. oktoober 2016 - Reeglid jahipidamisele taudistunud alal » (30 KB, PDF)
- Meelespea jahimeestele (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) » (28.72 KB, PDF)
- Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul » (21.37 KB, DOCX)
- Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehe seakatku rubriik »
Teraviljakasvatajale
Põhinõuded sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks
- Haljassööta ei tohi tuua loomapidamishoone territooriumile. Põllul kasvades võib haljassööt saastuda haigustekitajaga nakkust edasikandvate loomade, isikute või veokite kaudu ning nakatada ettevõttes või majapidamise territooriumi ning seal peetavaid sigu.
- Sigade söötmiseks võib kasutada üksnes sööta, mida on
- kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumi (näiteks pakendatud sööt, kartul) või
- hoiustatud viimase 30 päeva jooksul nii, et mis tahes loomade (mets-, kodu-, lemmikloomad) ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele on olnud välistatud.
- Allapanuks võib kasutada üksnes materjale, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs.
- Nakkust edasikandev isik on näiteks puhastamata ja desinfitseerimata käte, riiete ja jalatsitega jahimees, marjuline, seeneline või keegi muu, kes on kokku puutunud nakkust kandva materjaliga ega ole järginud pärast seda hügieenireegleid.
- Sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks peab olema kogu loomakasvatushoone territoorium tarastatud, et välistada mis tahes loomade või isikute ligipääs. Loomakasvatushoone territooriumile sisenemine (sh veokid) võib toimuda üksnes desobarjääri kaudu.
Infomaterjalid
Lisainfo
- Õppevideod jahimeestele metsas käies seakatku levitamise vältimiseks »
link viibYouTube'i keskkonda - Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks » (3.52 MB, PDF)
infoplakat seakasvatajatele - Mida oleme viiruse kohta teada saanud? » (162.77 KB, PDF)
Sinu Mets, oktoober 2016 - Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile (1.01 MB, PDF)
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring, veebruar 2016 - Kuidas otsustatakse seakatku tõttu hukatud sigade matmine? »
- SAK matmispaika selgitav joonis » (81.3 KB, JPG)
Taudi tõttu hukatud sigade matmispaiga põhimõtteline skeem Torma näitel - Plakat: "Taudioht!" » (840.82 KB, JPG)
nõuanded metsa sattujale seakatku levitamise vältimiseks - Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis » (1.55 MB, PDF)
- Sigade klassikalise katku riskiprofiil Eestis » (2.18 MB, PDF)
- Sigade Aafrika katk – ennetus ja tõrje » (10.26 MB, PPT)
Anneli Kase, Veterinaar- ja Toiduameti Tartu veterinaarkeskuse juhataja ettekanne, 15. august 2014 - Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul » (21.37 KB, DOCX)
- Keda ohustab sigade Aafrika katk? »
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" » (PDF)
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine » (21.68 KB, DOCX)
- Loomatauditõrje situatsioonplaan » (5.15 MB, PDF)
kehtestatud 21. august 2014 - Sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhend » (PDF)
- Tegevusjuhendi lisad » (PDF)
- Juhenddokument järelevalve ja kontrolli kohta sigade Afrika katku esinemisel metssigadel ning ennetavad meetmed seakasvatusettevõtetele » (47.52 KB, PDF) (inglise keeles)
- Sigade Aafrika katku puhangute ennetus- ja tõrjemeetmete Eesti, Läti, Leedu ja Poola programm » (693.42 KB, DOCX) (lisatud 5. september 2014)
- Programmi originaaltekst (inglise keeles) » (1.24 MB, PDF) (lisatud 5. september 2014)
Teistes keeltes
- African swine fever (European Commission) »
- African swine fever (US Center for Food Security and Public Health) »
- Afrikkalainen sikarutto »
- Fast facts: African swine fever » (PDF)
- Recognizing African swine fever – A field manual (FAO) »
- African swine fever (UK Department for Environment, Food and Rural Affairs) »
- African swine fever (Merck Veterinary Manual) »
- Fotod haigestunud sigadest (Center for Food Security and Public Health) »
- African swine fever: An epidemiological update »
Õigusaktid
- Loomatauditõrje seadus »
- Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri »
- Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord »
- Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord »
- Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine »
- Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded »
- Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded »
Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjad
- Kodusigade ja farmis peetavate metssigade välistingimustes pidamise keeld » (138.56 KB, PDF) nr 117, 25. juuli 2014
- Täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamine » (356.26 KB, PDF)
17. veebruar 2015, kk nr 44
Riiklik tauditõrje
- geograafilist olukorda haiguse leviku piirkonnas,
- taudistunud alal elunevate metssigade asurkonna suurust ning
- metssigade liikumist takistavaid looduslikke ja inimese loodud tõkkeid.
Lisainfo
- Sigade Aafrika katk – ennetus ja tõrje » (10.26 MB, PPT)
Anneli Kase, Veterinaar- ja Toiduameti Tartu veterinaarkeskuse juhataja ettekanne, 15. august 2014 - Loomatauditõrje situatsioonplaan » (5.15 MB, PDF)
kehtestatud 21. august 2014 - Sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhend » (PDF)
- Sigade Aafrika katku puhangute ennetus- ja tõrjemeetmete Eesti, Läti, Leedu ja Poola programm » (693.42 KB, DOCX) (lisatud 5. september 2014)
- Riigi üldine valmisolek eriti ohtliku loomataudi puhkemisel ning ametkondadevaheline koostöö » (236.41 KB, PDF)
lisatud 19. september 2014
Õigusaktid
- Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri »
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine » (21.68 KB, DOCX)
- Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord »
- Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord »
- Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine »
- Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded »
- Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded »
Kontakt
Väike-Paala 3, 11415 Tallinn
Tel 605 1710
Faks 621 1441
vet@vet.agri.ee
www.vet.agri.ee
Maakondade veterinaarkeskuste kontaktid:
Harjumaa Veterinaarkeskus
Västriku 2b, 11312 Tallinn
Tel 658 0420
Hiiumaa Veterinaarkeskus
Hiiu mnt 3, 92101 Käina
Tel 462 2030
Ida-Virumaa Veterinaarkeskus
Viru 5a, Jõhvi linn, 41589 Ida- Virumaa
Tel 336 6774
Jõgevamaa Veterinaarkeskus
Ravila 10, 48306 Jõgeva
Tel 772 0201
Järvamaa Veterinaarkeskus
Pärnu 58, 72712 Paide
Tel 385 4520
Läänemaa Veterinaarkeskus
Jaani 8, 90502 Haapsalu
Tel 472 4791
Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus
Neffi 2, 46607 Piira
Lääne-Virumaa
Tel 323 2050
Pärnumaa Veterinaarkeskus
Haapsalu mnt 86, 80010 Pärnu
Tel 447 1614
Põlvamaa Veterinaarkeskus
Puuri tee 1, 63308 Põlva
Tel 799 4441
Raplamaa Veterinaarkeskus
Kuusiku tee 6, 79511 Rapla
Tel 489 2590
Saaremaa Veterinaarkeskus
Kohtu 10, pk 35
93802 Kuressaare
Tel 453 1273
Tartumaa Veterinaarkeskus
Vahi, Tartu vald 60511 Tartumaa
Tel 740 1208
Valgamaa Veterinaarkeskus
Tartu mnt 79, 68205 Valga
Tel 766 6712
Viljandi Veterinaarkeskus
Vabaduse plats 4, I korrus
71020 Viljandi
Tel 435 0020
Võrumaa Veterinaarkeskus
Võrumõisa tee 4
65555 Võru linn
Tel 782 4051
Korduma kippuvad küsimused