Sa oled siin

Arvo Aller tõi Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel välja Eesti jaoks olulisi seisukohti

29. juuni 2020 - 15:39
Euroopa Liidu lipud Brüsselis.
Foto: naknaknak / pixabay.com.

Täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku  kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu. 

Kohtumisel osalenud maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib Eesti poolt vaadatuna ülevaadete ja kokkuvõtetega üldjuhul rahul olla, kuid mõned aspektid vajasid meie jaoks täpsustamist.

Otsetoetuste võrdsustamine on üks Eesti jaoks tundlikke teemasid. „Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid, on vastuvõetamatu, et otsetoetused erinevad ELis kuni kolm korda,“ märkis Aller.

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. „Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,“ sõnas minister.

„Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,“ ütles Arvo Aller.

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul.

„Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses,“ toonitas Arvo Aller.

Lisaks, ütles Aller, tuleb tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr. 

Ta lisas, et suuremas plaanis tuleks aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest. „Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse.“

Veel uudiseid samal teemal

Vaade õhust Maaeluministeeriumi hoonele.
01.07.2020|Maaeluministeerium

Põllumajandustootjatele tutvustatud analüüsid käsitlesid põllumaa müüki ja ebaausate kaubandustavade tõkestamise võimalusi

29. juunil toimus Maaeluministeeriumis selle aasta teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati põllu- ja metsamaa müümist ning rentimist käsitlevat analüüsi ning ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu.

Udune heinamaa.
29.06.2020|Maaeluministeerium

Rida määrusemuudatusi loob ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kobareelnõu, millega muudetakse põllumajandus- ja maaeluministri määruseid, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks. Kokku tehakse muudatusi 11 määruses.