Sa oled siin

Baltimaade ja Poola maaeluministrid allkirjastasid ühisavalduse

1. november 2019 - 8:35
Balti riikide ja Poola põllumajandusministrid ühiselt laua taga.
Balti riikide ja Poola põllumajandusministrid ühiselt laua taga. Foto: Simo Sepp / Maaeluministeerium.

Eile, 31. oktoobril Tartus toimunud kohtumisel allkirjastas maaeluminister Mart Järvik koos Baltimaade ja Poola kolleegidega ühisavalduse happeliste muldade lupjamise kohta.

Euroopa Liidu seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide elluviimiseks on ka põllumajanduses vajalik võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist. Uuringud on näidanud, et muldade happelisuse ja süsiniku sisalduse vahel on tugev seos – mida happelisem on muld, seda väiksem on selle süsiniku sisaldus. Korrapärane ja süsteemne lupjamine parandab muldade olukorda märkimisväärselt.

„Allkirjastatud ühisavalduse eesmärk on tagada, et Euroopa Komisjon käsitleks happeliste muldade lupjamist ühe võimaliku keskkonna- ja kliimameetmena, mida oleks võimalik rahastada ühise põllumajanduspoliitika raames uuel eelarveperioodil,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Kohtumisel arutati ka toidupettuste vähendamise võimalusi. Tarbijad soovivad värskeid ja kõrge kvaliteediga tooteid tarbida aasta läbi, mistõttu rahvusvaheline toidukaubandus järjest suureneb. Tarneahelad on muutunud pikaks ja keerukaks ning paljud riskid ja probleemid on piiriülese iseloomuga. 

„Väga oluline on see, et sarnaste huvidega riigid - Eesti, Läti, Leedu ja Poola - teeksid senisest tihedamat koostööd võitluses toidupettustega,“ kommenteeris minister Järvik.

Kohtumisel osalenud pidasid oluliseks pettuseteemalise teabevahetuse tõhustamist ning riikidevahelise koostöö edendamist, et vähendada riski inimeste tervisele, majandusele ning ettevõtete ja riikide mainele.

Veel uudiseid samal teemal

Kalalaevad kai ääres.
18.11.2019|Maaeluministeerium

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni.

Klaas piima laual.
14.11.2019|Maaeluministeerium

Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.