Sa oled siin

Eesti saab varustada elanikkonna omamaise toidukaubaga

9. juuni 2000 - 0:00

Tänane ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO ja

põllumajandusministeeriumi korraldatud Maailma Toidufoorumi

jätkuseminar vaatles Eesti võimalusi toidufoorumil vastuvõetud

tegevuskava rakendamisel.



Roomas 1996. aastal Maailma Toidufoorumil vastuvõetud deklaratsioon

näeb ette vähendada alatoidetud inimeste hulka poole võrra

hiljemalt aastaks 2015. Praegu kannatab alatoitluse all maailmas

enam kui 800 miljonit inimest.



Toidukulutuste osatähtsuselt tarbimiskuludes kuulub Eesti madalama

elatustasemega riikide hulka, nenditi seminaril. Mullu kulutas Eesti

pere toidule 9 kuu jooksul leibkonna liikme kohta keskmiselt 682

krooni kuus, mis moodustas tarbimiskuludest 37%.



Arvestades häid looduslikke tingimusi võiks Eesti isevarustuse tase

põhitoiduainete osas olla 80%, ütles seminaril erinõunik

põllumajandus ja toiduküsimustes EV alalises esinduses FAO juures

Roomas Ilmar Mändmets.



Praegu on see näiteks kümne aasta jooksul langenud teravilja puhul

73%-ni, lihatoodangul 72%-ni, köögivilja puhul 65 %-ni.



"Kui arvestada füsioloogist vajadust, siis ei jätku Eestis köögivilja,

puuvilja ning lihatooteid. Teraviljaga varustatus on riigile olulise

tähtsusega, seda nii elanikele leivavilja kui ka loosööda varumises.

Teravilja toodangut tuleks seega suurendada ning seda eelkõige

saagikuse suurendamise arvel," on FAO ekspertide soovitus.



Põllumajandusosakonna juhataja kt Ivar Siku sõnul seab põllumajandus-

ministeeriumis välja töötatud põllumajandusstrateegia aastaiks

2000-2003 peasihiks tootmise efektiivúuse suurendamise ning tootmise

ja toodangu EL siseturunõuetega vastavusse viimise.



Põhiline eesmärk on siseturul toidukauba stabiilsete hindade tagamine,

elanikkonna varustamine põhiliste kodumaiste toiduainetega ning järk-

järguline üleminek EL ühtsele põllumajanduspoliitikale.



Põllumajanduse osatähtsus tööhõivest peaks jääma järgneva 10 aasta

jooksul praegusele tasemele, 6-7 % le kogu tööhõivest. Põllumaast

jääb intensiivsesse kasutusse ca 900 000 hektarit. Muudel

põllumajandustootmisest kõrvalejäänud maadel rakendatakse maahooldust.



Strateegiadokument on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil

ja tuleb veel sel kuul arutusele valitsuse istungil.



Eesti sai ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni liikmeks 1991.

aasta novembris. FAO asutati 1945. aastal Kanadas, peakorter asub

1951. aastast Roomas. Organisatsiooni siht on koguda ja analüüsida

maailma eri paikade põllumajandustootmist. Koostöös FAO-ga on Eesti

läbi viinud mitmeid uurimusi säästliku põllumajanduse, veemajanduse

jm alal.








Veel uudiseid samal teemal

Maaeluminister Mart Järvik üle andmas 2019. aasta Eesti toidupiirkonna rändkahvlit Vana-Võromaa esindajatele.
07.11.2019|Maaeluministeerium

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

Maaeluminister Mart Järvik kohtumas Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga.
06.11.2019|Maaeluministeerium

Maaeluminister avab Hiinas uksi Eesti toidukauba ekspordi kasvuks

Maaeluminister Mart Järvik kohtus täna, 6. novembril Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga, kellega räägiti lahendamata küsimustest ja edasisest koostööst.