Sa oled siin

Ettevõtjad koostöös teadlastega saaksid Eesti põllumajandussektori veelgi innovaatilisemaks muuta

13. veebruar 2018 - 15:19
OECD raporti tutvustus Riigikogus.
Vasakult paremale: Carla Boonstra, Heimar Lenk, Aivar Kokk, Ken Ash, Catherine Moreddu, Tarmo Tamm, Toomas Kevvai. Foto: Erik Peinar.

Täna, 13. veebruaril toimus Riigikogu maaelukomisjonis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti esitlemine ja tutvustamine. Muu hulgas toodi välja, et ettevõtjate suurem koostöö teadlastega  aitaks nii teadustulemusi praktikas rakendada kui ka tõsta teadlaste teadlikkust ettevõtjate probleemidest.

Raportis keskendutakse põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonile Eestis. Ülevaade tugineb põhjalikule analüüsile ning selles kirjeldatakse Eesti toiduainetööstuse ja põllumajanduse tulemuslikkust ja probleeme. Samuti analüüsitakse, mil määral poliitika soodustab sektori uuenduslikkust, tootlikkust ja kestlikkust, ning tehakse ettepanekuid erinevate riiklike poliitikasuundade kujundamiseks.

„Mul on hea meel, et OECD otsustas analüüsi koostada just Eesti kohta, et meie vastu tuntakse huvi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „OECDs otsustavad liikmesriigid ühiselt, millised teemad ja riigid tööprogrammi võtta – see näitab, et oleme oma arenemisvõime ja innovatsioonile suunatud mõtteviisiga suurriikidele silma jäänud.“

Raportis tuuakse välja, et Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudustena tuuakse välja vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtetes, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest. Muu hulgas tõdeti raportis, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja reageerivamaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule.

„Töötame OECD  märkused kindlasti läbi ning otsime võimalusi asjakohaste soovituste järgimiseks,“ lisas Tamm. „Näiteks nõustun, et inimeste maapiirkondadesse meelitamiseks ning nende seal hoidmiseks tuleks muu hulgas parandada taristuühendust ja kohalikke teenuseid, samuti teavitada tööhõive võimalustest ning soodustada ümberasumist.“

Analüüsi esitlemisel osalesid lisaks maaeluministrile ja maaelukomisjoni esimehele ka OECD kaubanduse ja põllumajanduse direktoraadi direktor Ken Ash, OECD põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu ning  Eesti raporti retsensent Carla Boonstra Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeeriumist.

Taustaraporti OECD jaoks koostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut Ants-Hannes Viira juhtimisel. OECD kasutas palju Eesti ja rahvusvahelisi teadusuuringuid ning tegi ka lisauuringuid. Analüüs valmis 2017. aasta lõpus ja avalikustati täna OECD kodulehel.

OECD analüüsi tutvustuse korraldas Riigikogu maaelukomisjon koostöös Maaeluministeeriumiga.

Veel uudiseid samal teemal

Söögilaud mitmesuguste roogadega.
17.08.2018|Maaeluministeerium

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Eesti maaelu arengukava logo Euroopa Liidu embleemiga ning EAFRD-ile viitava tekstiga.
16.08.2018|Maaeluministeerium

Maaelu arengukavasse lisati riskijuhtimise toetusmeede

Täna, 16. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kolmanda muudatuse, millega muu hulgas lisati arengukavva uus riskijuhtimise toetusmeede. Samuti suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse eelarvet ning suunatakse lisaraha arengukava rahastamisvahendisse.