Sa oled siin

Homsest jõustuv toiduseaduse muudatus lihtsustab toidukäitlejate tegevust

31. märts 2021 - 14:10

Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.

Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.

„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi.

Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused


 

Korduma kippuvad küsimused

Toiduseaduse muudatusega

  • asendatakse riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega osas käitlemisvaldkondades. Toidukäitleja võib alustada tegevust pärast Põllumajandus- ja Toiduameti teavitamist. Toidukäitleja peab järgima toiduohutuse ja toiduhügieeninõudeid;
  • võimaldatakse toidukäitlejal alustada tegevust väiksemate kulutustega, täites toiduhügieeninõuete kohandusi toidu väiksemahulisel käitlemisel ning  väiketapamajade rajamisel;
  • võib peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu anda müügiks ka kohalikku jaekaubandus- ja toitlustamisettevõttesse, näiteks kohalikku (talu)poodi, turismitallu jm, kui käideldava loomse toidu käideldav ja tarnitav kogus on marginaalne ning tarnimine kohaliku ulatusega.

Seadusega ei muudeta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ega kvaliteeti reguleerivaid sätteid.

Seaduses on arvestatud Euroopa Liidu hügieenimäärustest ja toiduseadusest tulenevate põhimõtete, kohustuste ja võimalustega, eriti sellega, et toiduvaldkonnas ei väheneks inimese tervise kaitse ning et nõuetekohaselt käideldud toit oleks ohutu inimese tervisele.


 

Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega osas käitlemisvaldkondades

Alates 1. aprillist 2021 asendatakse riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega neis toidukäitlemisevaldkondades, kus tegevusluba ei ole ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvais määrustes.

Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad hügieeninõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist Põllumajandus- ja Toiduametile.

Kellele kohaldatakse teatamiskohustust tegevusloakohustuse asemel?

Tegevusloakohustus asendatakse teatamiskohustusega näiteks järgmistes käitlemisvaldkondades:

  • mitteloomsete esmatoodete käitlemine, mis muudab nende esialgset kuju ja esialgseid omadusi (köögivilja koorimine, tükeldamine jm);
  • toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine (leivatööstus, joogitööstus, pagarikoda, joogivee villimine jm);
  • jaekaubandusettevõttes või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemine ja selle turustamine jaekaubandus- ja toitlustamisettevõttesse, kui loomset toitu käideldakse ja tarnitakse väikeses koguses ja kohalikus ulatuses;
  • toidu ladustamine jahekambris või külmhoones toatemperatuurist erineval temperatuuril, v.a loomse toiduga seotud toimingud;
  • jaekaubandus ja toitlustamine.

Tegutsevale ettevõtjale, kellel kehtiva seaduse alusel on tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõttes, mille puhul tegevusloakohustuse asemel kehtestatakse teatamiskohustus, ei kaasne lisakohustusi ega -tegevusi ning teatamiskohustus loetakse täidetuks.

Kas kõik jae- ja toitlustusettevõtjad  on edaspidi teatamiskohustusega?

Kuigi enamik jae- ja toitlustusettevõtjad võivad edaspidi tegutseda teatamiskohustuse alusel, jääb tegevusloakohustus kehtima jaekaubandus- ja toitlustusettevõtjatele, kui ettevõttes

  • käideldakse loomset toitu ja tarnitakse seda teisele ettevõttele, mis ei ole jae- ega toitlustamisettevõte;
  • käideldakse loomset toitu ja tarnitakse seda teisele jaeettevõttele üle marginaalse koguse ja kohaliku ulatuse;
  • toitlustatakse tarbijarühmi koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses või Kaitseväes. Need on ettevõtted ja asutused, kus toitlustamisel tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainesisalduse erinõudeid rahvatervise seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ning nende seaduste rakendusaktide alusel.

Täpsustatud loetelu käitlemisvaldkondadest ja toidugruppidest, mille puhul käitleja peab esitama majandustegevusteate või taotlema tegevusluba, on kehtestatud määrusega „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“.


 

Paindlikud nõuded väikeettevõttele ja väiketapamajale

Alates 1. aprillist 2021 võib väikese tootmismahuga ettevõttes, sh väiketapamajas, kohaldada hügieeninõudeid, mis on kehtestatud maaeluministri määrusega „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel“. 

Kes võib kohaldada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid toidu väikesemahulisel käitlemisel?

Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõudeid toidu väikesemahulisel käitlemisel võib rakendada toidukäitleja, kelle ettevõte vastab mikroettevõtte või väiketapamaja määratlusele.

Mikroettevõte on ettevõte, kus töötab kuni 10 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot. Seadusega arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käivet aasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad.

Väiketapamaja on tapamaja, kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas. Seadusega kehtestatakse väiketapamajas tapetavad loomühikud: 

  • kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas;
  • kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega või
  • kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas.

Loomühiku võrdusmäärad teiste loomaliikide loomühikute arvestamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega, näiteks täiskasvanud veis on 1 loomühik, lammas 0,05 loomühikut, üle 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,20 loomühikut.

Millised hügieeninõuded kohalduvad mikroettevõttele või väiketapamajale toidu väikesemahulisel käitlemisel?

Toidu väikesemahulisel käitlemisel kohalduvad mikroettevõttele ja väiketapamajale maaeluministri määruse „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel“ nõuded ja Euroopa Liidu hügieenimäärustes esitatud hügieeninõuded.

Kas käitleja peab Põllumajandus- ja Toiduametit eraldi teavitama kohandatud hügieeninõuete kasutamisest?

Käitleja peab teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit tegevusloa väljastamise või majandustegevuse teate esitamise ajal valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest. Alustav käitleja esitab teabe ettevõtte kohta koos tegevusloataotlusega. Kui tegutsev käitleja soovib muuta tegevusloa väljastamise või majandustegevuse teate esitamise ajal valitsenud tingimusi, sealhulgas edaspidi kasutada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel, siis sellest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada.


 

Loomse toidu käitlemine jaekaubandusettevõttes, sealhulgas peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, ning tarnimine teise jaekaubandusettevõttesse

1. aprillil 2021 jõustub maaeluministri määrus „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded”, millega kehtestatakse jaekaubandusettevõttes ja põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemise ning teisele jaekaubandusettevõttele tarnitavate loomse toidu koguse määrad ja määratletakse tarnimise kohalik ulatus. 

Kas jaekaubandusettevõttes või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas käideldava ja teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu kohta on kehtestatud koguselised piirangud?

Jaekaubandusettevõttes võib käidelda ja teise jaekaubandusettevõttesse tarnida loomset toitu marginaalses koguses järgmiselt:

  • värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja -tooteid kokku kuni 1500 kilogrammi nädalas või kuni 30 protsenti nädalas käideldud värske liha üldkogusest;
  • muud loomset toitu (näiteks piima-, kalatooted) kuni 2000 kilogrammi nädalas või kuni 35 protsenti nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest.

Näide: kui toidupoes käideldakse nädalas 5000 kg värsket liha, millest valmistatakse hakkliha ja lihavalmistisi, võib näiteks 75 km kaugusel asuvasse teise poodi tarnida 1500 kg.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas tegutsev käitleja võib määrusega kehtestatud loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid kohaldada vaid juhul, kui tema tegevus on kooskõlas jaekaubanduse mõistega ehk ta annab valdava osa oma toodangust üle lõpptarbijale.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, kus valmistatakse toitu turule viimiseks ja kust tarnitakse loomset toitu teise jaekaubandusettevõttesse, on tarnitava loomse toidu kogus marginaalne, kui see ei ületa 100 kilogrammi nädalas ega 35 protsenti nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistav ja turule viiv käitleja võib rakendada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Kui kauge tarne loeb kohalikuks ulatuseks?

Kohaliku ulatusega tarnimise all mõistetakse loomse toidu marginaalse koguse tarnimist sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teise jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asub Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel ettevõttest, kust loomset toitu tarnitakse.

Kas kõik põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas tegutsevad ettevõtjad saavad määruses kirjeldatud võimalusi kasutada?

Maaeluministri määruses „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded” ettenähtud võimalusi saab põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas  tegutsev käitleja kasutada vaid juhul, kui tema tegevus on kooskõlas jaekaubanduse mõistega – see tähendab, et käitleja annab valdava osa oma toodangust üle lõpptarbijale. Arvestada tuleb ka kohaliku piirkonna ulatusega, marginaalse kogusega ning toidu käitlemisega seotud maksustatava käibe piiranguga.

Kas tegevusluba on nõutav jaekaubandusettevõttes või peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, kus käideldakse loomset toitu ja tarnitakse marginaalses koguses kohalikku jaekaubandusettevõttesse?

Jaekaubandusettevõttes ning põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemise ja kohalikku jaekaubandusettevõttesse marginaalses koguses tarnimise korral piisab majandustegevusteate esitamisest enne tegevuse alustamist.

Tegevusluba on nõutav järgmistel juhtudel:

  • kui jaekaubandusettevõttes või peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu käideldakse ja tarnitakse teisele jaeettevõttele üle marginaalse koguse ja kohaliku ulatuse;
  • kui jaekaubandusettevõttes või peamiselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas käideldud loomset toitu tarnitakse teisele ettevõttele, mis ei ole jaekaubandusettevõte. Näiteks, kui jaekaubandusettevõttes valmistatud hakkliha tarnitakse pagariettevõttele lihapirukate valmistamiseks.

 

Toidu säilitamisnõuete reguleerimise muutmine

Miks tunnistatakse volitusnormid toidu säilitamisnõuete määramiseks ja kestvuskatsete tegemiseks kehtetuks?

Seaduse volitusnormid, millega sätestati kestvuskatsete tegemise kord ja toidu säilitamisnõuded, pärinesid aastatest 2000 ja 2002. Hiljem on Euroopa Liidu vahetult kohalduvate määrustega kehtestatud toiduhügieeninõuded, toidu mikrobioloogilised kriteeriumid ning nõuded tarbijale toidualase teabe edastamiseks (määrused (EÜ) nr 852/2004, nr 853/2004, nr 2073/2005, nr 1069/2011).

Toidu säilimisaeg on toidualase teabe kohustuslik osa, mille eest vastutab käitleja.

Käitleja töötab välja ning kehtestab toidu säilimisaja ja säilitamistingimused ettevõtte enesekontrolli raames. Samuti on käitleja kohustus tõendada säilitamistingimuste ning toiduohutuse kriteeriumite järgimist. Käitlejate jaoks on koostatud teabematerjalid ning toimuvad teabepäevad ja koolitused teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Kas enne seaduse jõustumist määratud toidu säilimisaega ja säilitamisnõudeid võib kohaldada ka pärast seaduse jõustumist?

Enne 1. aprilli 2021 määratud toidu säilitamisnõudeid võib kohaldada ka pärast seaduse jõustumist, kui on tagatud toidu ohutus ja nõuetekohasus. Käitleja vastutab käideldava toidu ohutuse ja käitlemise nõuetekohasuse eest ning on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

Veel uudiseid samal teemal

Vaade õhust Maaeluministeeriumi hoonele.
02.12.2021|Maaeluministeerium

Valitsus kiitis heaks erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatused

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust (nn sinine diisel) alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega isikud.

Veised karjamaal.
01.12.2021|Maaeluministeerium

Jõustuv veterinaarseadus ettevõtjatele suuri muudatusi kaasa ei too

Täna, 1. detsembril jõustub uus veterinaarseadus, millega koondatakse ja ajakohastatakse senised loomatervise valdkonna õigusaktid ning viiakse need kooskõlla Euroopa Liidu loomatervise määruse nõuetega.