Sa oled siin

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

20. september 2019 - 12:36
Hirvekari hommikuudus.
Foto: Free-Photos / pixabay.com.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.

„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Veel uudiseid samal teemal

Põld Sangaste rukkiga.
06.12.2019|Maaeluministeerium

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks.

Kartulikuhi.
05.12.2019|Maaeluministeerium

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.