Sa oled siin

Kalda: Bioohutus metsas on seakatku tõrjumisel niisama oluline kui farmis

31. märts 2016 - 13:02
Metssiga metsas alustaimestikust fotograafile otsa vaatamas.
Iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Foto: Tarmo Sammal.

Eesti Jahimeeste Seltsi majas Tallinnas kogunes täna Euroopa Komisjoni, jahimeeste ja Eesti seakatku tõrjes osalevate ametkondade esindajate ümarlaud, kus arutati metssigade seas leviva seakatku tõkestamise võimalusi. Ümarlaual osalenud olid ühel meelel, et metssigade populatsiooni vähendamise kõrval tuleb ka metsas senisest veelgi enam pöörata tähelepanu bioohutusele.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad seakatku leiud, et kohati on viiruse kontsentratsioon Eesti metsades äärmiselt kõrge. „Kuna seakatku viirus on väga vastupidav ja võib looduses säilida aastaid, siis on väga oluline, kuidas võimaliku nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse. Selleks, et haigust loodusest tõrjuda tuleb kogu viirustkandev materjal loodusest kõrvaldada ja nõuetekohaselt kahjutustada.“

Ümarlaual oli arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, sh metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine.

„Veterinaar- ja Toiduamet kompenseerib ühe seakatku tõrjemeetmena hukkunud ja uurimisel seakatku suhtes positiivseks osutunud metssigade matmist. Jahimehed on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja praeguse seisuga on maetud üle 2000 metsseakorjuse,“ ütles Olev Kalda. „Samas on oluline teadvustada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Ning kindlasti ei tohi unustada nakkusega kokkupuutunud pindade puhastamist ja desinfitseerimist.“

Kohtumisel anti komisjoni ekspertidele ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil andis ülevaate seakatku tõrjumise jahindusalastest meetmetest.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante esindaja Francesco Berlingieri, Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid Vittorio Guberti ja Tomasz Podgorski, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Veel uudiseid samal teemal

Kalalaevad kai ääres.
18.11.2019|Maaeluministeerium

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni.

Klaas piima laual.
14.11.2019|Maaeluministeerium

Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.