Sa oled siin

Kalda: Bioohutus metsas on seakatku tõrjumisel niisama oluline kui farmis

31. märts 2016 - 13:02
Metssiga metsas alustaimestikust fotograafile otsa vaatamas.
Iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Foto: Tarmo Sammal.

Eesti Jahimeeste Seltsi majas Tallinnas kogunes täna Euroopa Komisjoni, jahimeeste ja Eesti seakatku tõrjes osalevate ametkondade esindajate ümarlaud, kus arutati metssigade seas leviva seakatku tõkestamise võimalusi. Ümarlaual osalenud olid ühel meelel, et metssigade populatsiooni vähendamise kõrval tuleb ka metsas senisest veelgi enam pöörata tähelepanu bioohutusele.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad seakatku leiud, et kohati on viiruse kontsentratsioon Eesti metsades äärmiselt kõrge. „Kuna seakatku viirus on väga vastupidav ja võib looduses säilida aastaid, siis on väga oluline, kuidas võimaliku nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse. Selleks, et haigust loodusest tõrjuda tuleb kogu viirustkandev materjal loodusest kõrvaldada ja nõuetekohaselt kahjutustada.“

Ümarlaual oli arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, sh metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine.

„Veterinaar- ja Toiduamet kompenseerib ühe seakatku tõrjemeetmena hukkunud ja uurimisel seakatku suhtes positiivseks osutunud metssigade matmist. Jahimehed on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja praeguse seisuga on maetud üle 2000 metsseakorjuse,“ ütles Olev Kalda. „Samas on oluline teadvustada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Ning kindlasti ei tohi unustada nakkusega kokkupuutunud pindade puhastamist ja desinfitseerimist.“

Kohtumisel anti komisjoni ekspertidele ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil andis ülevaate seakatku tõrjumise jahindusalastest meetmetest.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante esindaja Francesco Berlingieri, Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid Vittorio Guberti ja Tomasz Podgorski, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Veel uudiseid samal teemal

Illustratsioon: maaeluminister Tarmo Tamm.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Tamm Brüsselis: Tuleviku ÜPP peaks võimaldama suuremat paindlikkust

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Illustratsioon: ravimilehed tablettidega.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Euroopa Liidu 2017. aasta koondaruanne mikroobide antibiootikumiresistentsuse kohta

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud andmed näitavad, et loomade ja inimeste vahel kanduvate haiguste ravimiseks kasutatavate antibiootikumide efektiivsus on vähenemas.