Sa oled siin

Kohalikku toitu turustavate võrgustike edu alus on läbimõeldud turundusstrateegia

16. november 2018 - 15:49
Laps vanemaga koos õunu pesemas.
Foto: Timo Anis / Maaeluministeerium.

Koostööprojekti „Baltic Sea Food“ esimeses etapis korraldati uuring, et kaardistada kohalikku toitu turustavate võrgustike toimimismudelid kümnes Läänemere-äärses riigis. Uuringu tulemustest selgus, et kohalike põllumajandus- ja toidutoodete pakkumisel on palju ühiseid kitsaskohti, nagu piisava ja ühtlase toodete mahu puudumine ning logistika ja jaotussüsteemiga kaasnevad suured kulud.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul selgus uuringust, et toiduvõrgustike toimiva ärimudeli väljatöötamiseks tuleb arvestada tootjate, turustajate, võrgustike ja toidupakkujate vajaduste ja nõuetega ning võimaldada mudelis mõningast paindlikkust: „Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mida saab vastavalt oludele kohandada.“

Kadi Raudsepp rõhutas, et lisaks kvaliteetsetele toodetele on toiduvõrgustiku edu alus ka oma toodete kohta piisava informatsiooni jagamine ja läbimõeldud turundusstrateegia. „Oma sihtrühmale info jagamisel tuleb läbi mõelda infokanalite valik ning see, millise detailsusega kliendid toodete kohta informatsiooni vajavad. Turundusstrateegia peaks kindlasti sisaldama oma loo jutustamist, samuti tuleks saavutada oma klientidega isiklik kontakt ning tõsta ka lõpptarbijate teadlikkust,“ võttis Raudsepp uuringutulemused kokku.

Tulemuste põhjal sai kinnitust ka vajadus funktsionaalse e-platvormi järele, mis ideaaljuhul võimaldaks toiduvõrgustikel jälgida laoseisu, väljastada arveid ja pakuks ka teisi vajalikke tugifunktsioone.

Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 teevad kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti "Baltic Sea Food" raames, et töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

Projekti esimeses etapis tehti uuring, et kaardistada kohalike toidutoodete turustamise olukord projektis osalevates riikides. Uuringu tulemused on projekti järgmise etapi lähteandmeteks, mille põhjal hakatakse kokku panema ärimudelit. Uuringu tegemist koordineeris Lahti Rakenduskõrgkool, kes koostas küsitluse ankeedi ning lõppraporti. Projekti juhtpartner on Maaeluministeerium, teised Eesti projektipartnerid on MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.

Veel uudiseid samal teemal

Illustratsioon: programmi Interreg Baltic Sea Region logo
11.12.2018|Maaeluministeerium

Saaremaa ja Muhu toidupakkujad kogunevad Kuressaares

Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00–16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja -tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised.

Illustratsioon: naeratav poiss hoidmas näpu otsas vaarikat.
10.12.2018|Maaeluministeerium

Põllu-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus viib õppurid ettevõtetesse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, mille alusel esitatakse erandkorras 2018. aasta neljandas kvartalis läbiviidud praktika kohta taotlus 2019. a jaanuaris. Määrus aitab kaasa õppurite praktikate sooritamisele ettevõttes.