Sa oled siin

Konverentsil kõlavad edulood innustavad põllumehi koostööle

17. november 2017 - 14:25
Foto: EPKK.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles täna Eesti Maaülikoolis peetud konverentsil „Ühistegevuse rahvusvahelised kogemused ja edulood“ tunnustavalt, et  põllumehed on konkurentsivõime ja sissetulekute kasvu nimel astumas arengus järgmist sammu ehk rohkem ühistegevusse koondumas.

„Kui põllumehed on otsustanud mõnes valdkonnas seljad kokku panna, saab riik neile abiks olla ühistegevuslike ettevõtmiste käimalükkamisel – põllumajanduspoliitika roll on pakkuda põllumehele olulist stabiilsust ning ka stiimulit vajaliku arenguhüppe tegemiseks,“ toonitas kantsler. 

Lemetti sõnul teeb Maaeluministeerium tööd, et suureneks põllumeeste konkurentsivõime toidutarneahelas ning maaelu arengukava raames panustatakse ühistegevuse ja teiste koostöövormide suurendamisele.

Eesti ühistegevusel on pikaajalised traditsioonid, mis ajaloos ühel perioodil tuhmusid ja vajavad taasavastamist.  Ühistegevus on üks konkurentsivõime aluseid. Koostöö aitab põllumehel sisendmaterjale ostes ja tehnoloogiat kasutades kulusid optimeerida.

Selleks, et olla tänapäeval edukas, peab põllumees tootmise ja tehnoloogia kõrval tundma ka turgusid, töötlemist ja turundust ning oskama arvestada ja ennetada riske. Ühistegevuse senisest aktiivsemaks käivitumiseks vajame ka hästi informeeritud ja seda informatsiooni kasutada oskavaid põllumehi, kes muuhulgas suudavad oma eesmärkide saavutamiseks hinnata erinevate taotlusmeetmete vastavust ning tundma asjaajamise tõdesid.

„Suuremate koguste ühine pakkumine tugevdab põllumeeste võimet läbirääkimisi pidada ka ebastabiilsetest turutingimustest põhjustatud hinnasurve korral. Viimased kriisid põllumajandussektoris on näidanud ka seda, et tugevamana on neist välja tulnud just need, kes koostööd teevad,“ sõnas Lemetti.

Konverentsil arutleti, et seniste tegevuste kõrval tuleb edaspidi rohkem mõelda toodetele lisandväärtuse andmisele ehk töötlemisele ja väärindatud toodete eksportimisele.  Näiteks toidukaupade ekspordi statistika järgi veetakse piimasaadustest 36 % välja toorpiimana ja 34 % lihasektori ekspordimahust on elusveiseid.

„Vaadates ühistegevuse toetamiseks loodud instrumente, võib öelda, et kaetud on kogu ahel ühistegevuse alustamisest kuni ühise toodangu väärindamiseni,“ rõhutas kantsler.

„Meil on olemas toetusmeetmed, mis aitavad kaasa tootjate koondumisele tootjarühmadesse ning nende võimekuse tõstmisele ja toetavad investeerimist, et tugevdada ühinenud põllumeeste positsiooni tarneahelas,“ ütles ta. Kantsler tõi näiteks E-Piima eestvõttel elluviidava ühistulise suurprojekti, piimakombinaadi rajamise, mis hiljemalt viie aasta pärast peab olema suuteline töötlema veerandit Eestis toodetud toorpiimast.

 

Veel uudiseid samal teemal

Šoti mägiveised rannakarjamaal.
19.02.2018|Maaeluministeerium

Brüsselis arutletakse ELi ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja keskkonnameetmete tuleviku üle

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 19. veebruaril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.  Veebruarikuise kohtumise põhiteema on jätkuvalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, täpsemalt otsetoetused ning ÜPP meetmed, mis aitavad panustada keskkonna- ning kliimaeesmärkide saavutamisse.

Päikeseloojang külatanumal.
16.02.2018|Maaeluministeerium

Valitsuskabinetis toimus arutelu külaelu edendamise teemal

Eesti Külaliikumine Kodukant kiitis 6. augustil 2017 Vana-Võidus Viljandimaal heaks Eesti Külade XII Maapäeva manifesti, mis kutsub üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel arvestama manifestis toodud punktidega. Eile toimus valitsuskabineti nõupidamise arutelu Eesti küla- ja maaelu arendamiseks ja elluviimiseks.