Sa oled siin

Kruuse: EL tasandil tuleb seakatkuga võitlusel panustada enam teadusele

26. veebruar 2016 - 18:50
Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis (vasakul) ja maaeluminister Urmas Kruuse. Foto: Birgit Püve.

Täna, 26. veebruaril Tallinnas toimunud sigade Aafrika katkust puudutatud riikide ministrite ja veterinaarekspertide kohtumisel rõhutati, et taudi tõrjumise edukus sõltub asjakohase teadusinfo olemasolust. Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas ka bioohutusnõuete järgimise olulisust.

„Kõik seakatku tõkestamiseks rakendatud meetmed – nii veterinaarabinõud kui ka kauplemispiirangud – peavad põhinema teadusandmetel ning need peavad olema proportsioonis riskidega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Peame Euroopa Liidu tasandil senisest enam panustama teadustegevusse. Vaid tihe üleeuroopaline koostöö teadlastega võimaldab leida täiendavaid võimalusi seakatku tõkestamiseks ja selle mõjude leevendamiseks.“

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas kohtumisel, et taudi eemalhoidmiseks farmidest on ennekõike oluline vajalike bioohutusmeetmete rakendamine seakasvatajate poolt. Komisjoni hinnangul tuleb aga seakatku efektiivsemaks tõrjumiseks veelgi jõulisemalt tegeleda taudi leviku piiramisega metssigade populatsioonis.

„Võtmeküsimus regioonis leviva seakatku tõrjumisel on kõik see, mis toimub metsas – nii metssigade populatsiooni vähendamiseks rakendatavad meetmed kui ka surnult leitud metsseakorjuste loodusest kõrvaldamine,“ ütles volinik Vytenis Andriukaitis.

Samuti on voliniku hinnangul oluline, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid rakendaksid juba ennetavalt Baltimaade ja Poola ühises seakatku tõrjekavas kokku lepitud meetmeid metssigade populatsiooni  vähendamiseks.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop hinnangul on Baltimaades ja Poolas epidemioloogiliste uuringute käigus kogutud andmed väga väärtuslikud kogu Euroopa jaoks, kuid teaduskoostöö peab jätkuma senisest veelgi intensiivsemalt. „Oleme siiani regiooniüleses koostöös tegelenud andmete kogumise ja andmekogumismetoodikate ühtlustamisega. Kindlasti tuleb kogutud andmete pinnalt jätkata, et saada vastuseid seni veel vastuseta küsimustele. Eelkõige vajame lisainfot taudi iseloomu ja leviku dünaamika kohta metssigade populatsioonis.“

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tegi kohtumisel kokkuvõtte seakatku leviku hetkeseisust ning taudi tõrjumiseks rakendatud meetmetest Baltimaades ja Poolas. Kriisivalmisolekust ning ennetavatest meetmetest andsid ülevaate ka teiste Euroopa Liidu idapiiril asuvate riikide esindajad.

Kohtumisel osalesid Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia põllumajandusministeeriumite ja veterinaarametite juhtivad ametnikud,  tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante üksuse G juht Bernard Van Goethem, Eestist maaeluminister Urmas Kruuse, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ja Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Veel uudiseid samal teemal

Laps ja vanem koos õunu pesemas.
26.07.2017|Maaeluministeerium

Euroopa Liidu maaeludirektorid arutlevad Tartus e-põllumajanduse teemal

26.‒28. juulil leiab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames Tartus aset Euroopa Liidu maaeludirektorite mitteametlik kohtumine, mille teema on e-põllumajandus ja innovaatilised lähenemised.

Väike poiss hoidmas sõrme otsas vaarikat.
25.07.2017|Maaeluministeerium

Tamm: koolis puu- ja köögivilja ning piima pakkumine aitab kujundada tervislikke toitumisharjumusi

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas koolikava rakendamise riikliku strateegia, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks, et muuhulgas  kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi.