Sa oled siin

Kruuse: EL tasandil tuleb seakatkuga võitlusel panustada enam teadusele

26. veebruar 2016 - 18:50
Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis (vasakul) ja maaeluminister Urmas Kruuse. Foto: Birgit Püve.

Täna, 26. veebruaril Tallinnas toimunud sigade Aafrika katkust puudutatud riikide ministrite ja veterinaarekspertide kohtumisel rõhutati, et taudi tõrjumise edukus sõltub asjakohase teadusinfo olemasolust. Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas ka bioohutusnõuete järgimise olulisust.

„Kõik seakatku tõkestamiseks rakendatud meetmed – nii veterinaarabinõud kui ka kauplemispiirangud – peavad põhinema teadusandmetel ning need peavad olema proportsioonis riskidega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Peame Euroopa Liidu tasandil senisest enam panustama teadustegevusse. Vaid tihe üleeuroopaline koostöö teadlastega võimaldab leida täiendavaid võimalusi seakatku tõkestamiseks ja selle mõjude leevendamiseks.“

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas kohtumisel, et taudi eemalhoidmiseks farmidest on ennekõike oluline vajalike bioohutusmeetmete rakendamine seakasvatajate poolt. Komisjoni hinnangul tuleb aga seakatku efektiivsemaks tõrjumiseks veelgi jõulisemalt tegeleda taudi leviku piiramisega metssigade populatsioonis.

„Võtmeküsimus regioonis leviva seakatku tõrjumisel on kõik see, mis toimub metsas – nii metssigade populatsiooni vähendamiseks rakendatavad meetmed kui ka surnult leitud metsseakorjuste loodusest kõrvaldamine,“ ütles volinik Vytenis Andriukaitis.

Samuti on voliniku hinnangul oluline, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid rakendaksid juba ennetavalt Baltimaade ja Poola ühises seakatku tõrjekavas kokku lepitud meetmeid metssigade populatsiooni  vähendamiseks.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop hinnangul on Baltimaades ja Poolas epidemioloogiliste uuringute käigus kogutud andmed väga väärtuslikud kogu Euroopa jaoks, kuid teaduskoostöö peab jätkuma senisest veelgi intensiivsemalt. „Oleme siiani regiooniüleses koostöös tegelenud andmete kogumise ja andmekogumismetoodikate ühtlustamisega. Kindlasti tuleb kogutud andmete pinnalt jätkata, et saada vastuseid seni veel vastuseta küsimustele. Eelkõige vajame lisainfot taudi iseloomu ja leviku dünaamika kohta metssigade populatsioonis.“

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tegi kohtumisel kokkuvõtte seakatku leviku hetkeseisust ning taudi tõrjumiseks rakendatud meetmetest Baltimaades ja Poolas. Kriisivalmisolekust ning ennetavatest meetmetest andsid ülevaate ka teiste Euroopa Liidu idapiiril asuvate riikide esindajad.

Kohtumisel osalesid Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia põllumajandusministeeriumite ja veterinaarametite juhtivad ametnikud,  tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante üksuse G juht Bernard Van Goethem, Eestist maaeluminister Urmas Kruuse, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ja Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Veel uudiseid samal teemal

eesti toit
22.04.2017|Maaeluministeerium

Maaeluminister Tarmo Tamm Jaapanis: Eesti piim ja liha tegi Baruto tugevaks

Maaeluminister Tarmo Tamm alustab täna visiiti Jaapanisse kohtumisega sealse põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga.

Mesilane õiel.
21.04.2017|Maaeluministeerium

Muudetakse maaelu arengukavast makstavate keskkonnatoetuste tingimusi

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määrused, millega muudeti Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskkonnasõbraliku majandamise, keskkonnasõbraliku aianduse, loomade heaolu, kohalikku sorti taimede kasvatamise, mahepõllumajanduse, ohustatud tõugu looma pidamise, poolloodusliku koosluse hooldamise, mullakaitse ja Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse tingimusi.