Sa oled siin

Kruuse: Keskne küsimus seakatku tõrjel on taudi leviku peatamine metsas

28. oktoober 2016 - 18:01
Metssiga metsas.
Seakatkuviiruse peatamiseks on vaja vähendada viiruse üldist kontsentratsiooni keskkonnas. Foto: Tarmo Sammal.

Keskne küsimus seakatku tõrjel on taudi leviku peatamine metsseapopulatsioonis. Selleks tuleb tõhustada koostööd nii riigisiseselt erinevate ametkondade vahel kui piiriüleselt teiste seakatkust puudutatud riikidega, ütles täna Varssavis kõrgetasemelisel seakatku teemalisel kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister Urmas Kruuse sõnul nähakse kogu regioonis seakatku tõrjel keskse küsimusena ametkondade ja teiste seotud osapoolte vahelist koostööd metsas leviva taudi tõrjumisel. „Metssigade populatsiooni ohjamine on pikaajaline ja keeruline tegevus, mis peab lähtuma kohapealsetest oludest ja praktikast. Erinevate riikide kogemuse põhjal on tänaseks selge, et arvukuse vähendamist üksi ei piisa. Viiruse peatamiseks on vaja vähendada viiruse üldist kontsentratsiooni keskkonnas,“ ütles minister Kruuse. „Ülioluline on seejuures, et kõik seotud ametkonnad – nii veterinaarteenistus kui ka keskkonnaasutused, aga ka eluslooduse eksperdid, jahimehed, metsatöölised oleksid kaasatud ja panustaksid ühiselt selle eesmärgi nimel.“

Kohtumisel lepiti kokku ühisdeklaratsioonis, milles sõnastatakse vajadus tõhustada piiriülest koostööd, töötada välja ühistel alustel põhinevad pikaajalised tõrjestrateegiad ning otsida ühiselt võimalusi nii otseste kui kaudsete taudi mõjudega toime tulemiseks.

Olulise küsimusena keskenduti seekordsel kohtumisel koostööle kolmandate (Euroopa Liidu idapiiri taga asuvate) seakatkust puudutatud riikidega. „Volinik Andriukaitis rõhutas kohtumisel piiriülese koostöö olulisust. See peaks toimuma kõikidel tasanditel nii andmete ja infovahetuse kui ka teaduskoostöö vallas. Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas komisjoni valmisolekut kolmandates riikides seakatku tõrjeks rakendatavate meetmete kaasrahastamiseks, juhul kui need viiakse ellu ühiselt kokkulepitud põhimõtetel,“ ütles Kruuse.

Seakatku teemalisel kohtumisel osalesid lisaks Eesti esindajatele Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Venemaa, Ukraina ja Moldova põllumajandusministeeriumite ja veterinaarametite juhtivad ametnikud,  Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ning Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante üksuse G juht Bernard Van Goethem.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Veel uudiseid samal teemal

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi logo.
22.08.2019|Maaeluministeerium

Kalandusnõukogu arutas fondi rahade ümberjagamist

21. augustil toimunud kalandusnõukogu istungil arutati kalandussektori huvigruppidega ettepanekuid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 rakenduskava eelarvevahendite ümberjagamiseks. Lõplikud otsused langetatakse 11. septembril toimuval seirekomisjoni istungil.

Mitmesugused köögiviljad laual.
16.08.2019|Maaeluministeerium

Valmib tegevuskava, et tarbija saaks suurema kindluse värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad.