Sa oled siin

Leader-tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

14. august 2019 - 10:58
Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits seminari töögrupis.
Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits eelmise aasta suveseminari töögrupis „Säästev kogukond“. Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Eesti Leader-tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.

Euroopa maaeluvõrgustiku töögrupp on arukate külade (inglise smart villages) kontseptsiooniga töötanud juba üle aasta. Tulevikku vaatavas arukas külas lisanduvad traditsioonilistele teenusetele uut tüüpi teenused, mis toetuvad kaasaegsetele digilahendustele, samuti ring- ja jagamismajanduse uutele võimalustele. Põhirõhk on koostööl ja uuenduslike lahenduste leidmisel, tagamaks piirkondade tasakaalustatud arendamine.

Maaeluminister Mart Järvik: „Tähtis on pöörata tähelepanu sellise taristute arendamisele, mis soodustaksid uuenduslikke ja tarku terviklahendusi, et muuta külad ja maapiirkonnad senisest atraktiivsemaks elukeskkonnaks ka noortele, sealhulgas eriti noortele peredele. Neid eesmärke rõhutab ka praegu ettevalmistatav maaelu ja põllumajanduse arengustrateegia aastateks 2021–2027 ning  samasisulised suunised on antud ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele uue strateegia koostamiseks,“ lisas Mart Järvik.

„Arukate külade“ teemalise arutelu korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Leader Liidu, Kirderanniku Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökojaga ja Maaeluministeeriumiga.

Lisateavet üritusest: Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakond, tel 515 6412, e-post ave.bremse@pmk.agri.ee

Aruka küla kontseptsioonist lähemalt

Teate edastas:

Krista Kõiv
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Põllumajandusuuringute Keskus
tel 511 2562
e-post krista.koiv@pmk.agri.ee

Veel uudiseid samal teemal

Klaas piima laual.
14.11.2019|Maaeluministeerium

Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.

Väike naeratav poiss hoidmas näpu otsas vaarikat.
13.11.2019|Maaeluministeerium

Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

Konverentsil „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“ toodi välja, et koostatud arengukava seab valdkonnale ühise sihi ning järjest enam tuleb tegeleda keskkonna teemadega ja olla avatud uuendustele.