Sa oled siin

Lemmikloomade müümisega seotud äritegevusest tuleb edaspidi riiki teavitada

21. aprill 2021 - 15:34
Kassipoeg sillutisel lillega mängimas.
Foto: dimhou / pixabay.com

Tänasest, 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mis koondab ja ajakohastab seniseid loomatervise valdkonna õigusakte. Määrusega kaasneb muudatusi nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui ka laiemalt.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul uue määrusega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muudatused toob õigusakt siiski kaasa. „Teatamiskohustus laieneb uue õigusaktiga muu hulgas ettevõtjale, kes peab äritegevuse eesmärgil koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi,” ütles minister.

Sellised ettevõtted on näiteks lemmikloomi püsiva tegevusena müügiks pakkuvad kasvatajad ja poed. Seda ka juhul, kui loomi kodustes tingimustes kasvatatakse. Samuti loomade varjupaik – kui seal tegeletakse lemmikloomade vahendamisega teise liikmesriiki, tuleb taotleda tegevusluba. „Lemmikloomade pidamine ärilisel eesmärgil ja nende vahendamine on kõrgema loomaterviseriskiga ning sellega tegelevad ettevõtted vajavad seetõttu riigi suuremat tähelepanu,” lisas Kruuse.

Ministri sõnul loob seadusemuudatus kindluse neile, kes plaanivad endale lemmiklooma võtta. „Eesmärk on, et lemmiklooma heaolu oleks paremini tagatud tema sünnist saati. Aitäh kõigile, kes on otsustanud või plaanivad võtta vastutuse mõne lemmiku hea käekäigu eest. Teadupärast on lemmikloomadel hea mõju ka inimese vaimsele tervisele – eriti praegusel keerukal ajal,” sõnas minister.

Euroopa Liidu loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. Seadus jõustub eeldatavalt tänavu 1. juulil. Edaspidi tuleb valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel juhinduda nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktidest ning vahepealsel perioodil eeskätt Euroopa Liidu loomatervise määrusest.


 

Muudatused veterinaarõiguses

Alates 21. aprillist rakendus uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mistõttu ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks.

Euroopa Liidu loomatervise määruse sätteid tuleks lugeda koos selle teema kohta vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktidega, mis täpsustavad määruse sätteid. Abiks on ka iga Euroopa Liidu õigusakti ees olevad põhjendused.

Üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas jäävad samaks, aga mõned muudatused toob õigusakt siiski kaasa.


 

Mida ELi loomatervise määrus sisaldab?

  • ELi jaoks probleemsete loomataudide loetelu ja liigitused ning loomatervise alane vastutus (I osa, artiklid 1–17).
  • Nõuded taudide varaseks avastamiseks, taudidest teavitamise ja aruandluse ning taudiseire korraldamiseks, likvideerimisprogrammide läbiviimiseks ja taudivaba staatuse tagamiseks (II osa, artiklid 18–42).
  • Nõuded tauditeadlikkuse tagamiseks, taudiks valmisolekuks ja tauditõrjeks (III osa, artiklid 43–83).
  • Nõuded ettevõtete ja vedajate teavituskohustuse (registreerimise) ja tegevusloa (heakskiitmise), loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liidusisese liikumise ja jälgitavuse kohta (IV osa, artiklid 84–228, ja VI osa, artiklid 244–248 ja 252–256).
  • Nõuded loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomisele ja selliste saadetiste ekspordile liidust (V osa, artiklid 229–243, ja VI osa, artiklid 244–246 ja 252–256).
  • Nõuded lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele ühest liikmesriigist teise, samuti kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki (VI osa, artiklid 244–256). Rakendub 2026. aastal.
  • Taudi puhkemise korral võetavad erakorralised meetmed (VII osa, artiklid 257–262).

Kellele ja millele ELi loomatervise määrus kohaldub?

  • Peetavad loomad (ka lemmikloomad) ja metsloomad;
  • loomne paljundusmaterjal;
  • loomsed saadused, loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted (ilma et see mõjutaks määrusega (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud eeskirjade kohaldamist);
  • rajatised, veovahendid, seadmed ning kõik muud võimalikud nakatumisteed ja materjalid, mis on seotud või võivad olla seotud loomataudide levimisega;
  • nakkushaigused, sh zoonoosid, ilma et see mõjutaks järgmistes õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamist:

Mida määrusega muudetakse?

Majandustegevuse teade ja tegevusluba

  • Tegevusloa nõue kehtib loomade ja loomsete saadustega ning paljundusmaterjaliga kauplemisel ELis; karantiinikeskustele ja transiidil kasutatavatele peatuskohtadele rakendub teavituskohustus.
  • Lisandunud on tegevusloa nõue varjupaikadele ning kogumiskeskusele koerte ja kasside viimise korral teistesse riikidesse kaubanduslikul eesmärgil.
  • Teatamiskohustus laieneb ettevõtetele, kus kasvatatakse äritegevusena müügiks koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi.
  • Samuti on teatamiskohustus loomade varjupaikadel. Nõue tuleneb asjaolust, et uue õiguse kohaselt on lemmikloom ainult loom, keda peetakse kodumajapidamises isiklikul eesmärgil. Ärilisel eesmärgil pidamise korral ei loeta seda lemmikloomapidamiseks ja sellisele pidamisele laienevad nõuded võrdselt muude peetavate loomadega.
  • Olemasolevad teavitused ja tegevusload kehtivad edasi, ettevõtjale sellega seoses kohustusi ei kaasne.

Loomade märgistamine ja identifitseerimine

  • Loomade märgistamisele on lisandunud rohkem võimalusi ja erandeid. Nõuded loomade märgistamisele, loomapidamisettevõtete registreerimisele ja tegevuslubadele ning ettevõttes arvestuse pidamisele on kirjas delegeeritud määruses.
  • Lisandunud on märgistamise ja arvestuse pidamise nõuded kaamellaste ja hirvlaste pidamise korral.
  • Hobuslase kohta tuleb põllumajandusloomade registris tema identifitseerimise andmed siduda tema põhilise pidamiskohaga. Põhiliseks pidamiskohaks loetakse kohta, kus hobuslast peetakse järjest vähemalt 30 päeva.
  • Eestis lubatud elektroonsed märgistusvahendid kiidab heaks Põllumajandus- ja Toiduamet.

Bioturvalisus ja veterinaararsti visiit

  • Loomapidaja vastutab enda peetava looma eest ja võtab bioturvalisuse tagamiseks vajalikke meetmeid.
  • Loomade tervise kontrollimiseks ja võetavate bioturvameetmete hindamiseks tuleb loomapidajal oma loomade tervist iga päev jälgida.
  • Vähemalt kord aastas tuleb ettevõtjal kutsuda farmivisiidile veterinaararst, kes hindab loomade tervist ja heaolu ning annab nõuandeid olukorra parandamiseks.

Taudiennetus ja -tõrje

Veel uudiseid samal teemal

Kitsed karjamaal perenaise valve all.
03.05.2021|Maaeluministeerium

Algas tänavuste pindala- ja loomatoetuste taotluste vastuvõtt

Maaeluministeerium kutsub esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2021. aasta pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

Viljakombain põllul.
03.05.2021|Maaeluministeerium

Maaeluminister pikendas põllumajandustootjate investeeringute tegemise tähtaega

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, millega pikendatakse COVID-19 viiruse mõju tõttu “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” investeeringute elluviimise tähtaega.