Sa oled siin

Lihatootmisel on Eestis perspektiivi

7. detsember 2017 - 16:04
Veised karjamaal.
Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi eile Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja peetud lihafoorumil ja tänasel konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähema kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.

„Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale,“ märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.

Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

Veel uudiseid samal teemal

Söögilaud mitmesuguste roogadega.
17.08.2018|Maaeluministeerium

Pärnumaa otsib toidumeenet

2018. aasta on Pärnumaa maitsete aasta ning selle raames otsib Pärnumaa oma piirkonnale iseloomulikke toidumeeneid. Toidumeenete konkursile kutsutakse osalema kõiki, kes Pärnumaal midagi toodavad või kasvatavad.

Eesti maaelu arengukava logo Euroopa Liidu embleemiga ning EAFRD-ile viitava tekstiga.
16.08.2018|Maaeluministeerium

Maaelu arengukavasse lisati riskijuhtimise toetusmeede

Täna, 16. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kolmanda muudatuse, millega muu hulgas lisati arengukavva uus riskijuhtimise toetusmeede. Samuti suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse eelarvet ning suunatakse lisaraha arengukava rahastamisvahendisse.