Sa oled siin

Lihatootmisel on Eestis perspektiivi

7. detsember 2017 - 16:04
Veised karjamaal.
Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi eile Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja peetud lihafoorumil ja tänasel konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähema kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.

„Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale,“ märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.

Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

Veel uudiseid samal teemal

Šoti mägiveised rannakarjamaal.
19.02.2018|Maaeluministeerium

Brüsselis arutletakse ELi ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja keskkonnameetmete tuleviku üle

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 19. veebruaril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.  Veebruarikuise kohtumise põhiteema on jätkuvalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, täpsemalt otsetoetused ning ÜPP meetmed, mis aitavad panustada keskkonna- ning kliimaeesmärkide saavutamisse.

Päikeseloojang külatanumal.
16.02.2018|Maaeluministeerium

Valitsuskabinetis toimus arutelu külaelu edendamise teemal

Eesti Külaliikumine Kodukant kiitis 6. augustil 2017 Vana-Võidus Viljandimaal heaks Eesti Külade XII Maapäeva manifesti, mis kutsub üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel arvestama manifestis toodud punktidega. Eile toimus valitsuskabineti nõupidamise arutelu Eesti küla- ja maaelu arendamiseks ja elluviimiseks.