Sa oled siin

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus strateegia seab eesmärgiks tuua inimesed maale tagasi

24. mai 2019 - 15:15
Illustratsioon: Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Illustratsioon: Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Täna, 24. mail toimus Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu uue koosseisu esimene nõupidamine, kus arutati uue tegevusstrateegia väljatöötamist ning MES-i kaudu korraldatud põllumajandusliku nõustamissüsteemi edasiarendamist.

„Uue strateegia põhieesmärk on maapiirkondade elujõu tugevdamine ning liiga suureks paisunud regionaalsete lõhede ületamine. Selleks on vaja inimesed, eelkõige noored pered maale tagasi tuua, sealhulgas luua selge mehhanism välismaalt tagasirände soodustamiseks. Rakendatavad meetmed peavad olema paindlikud ning ergutama inimeste enda initsiatiivi maal hakkama saamiseks,“ lausus maaeluminister Mart Järvik.

„Maapiirkondades elamiseks peab seal olema piisavalt töökohti, toetav taristu, kättesaadavad teenused ja tugevad kogukonnad, senisest enam on vajalik soodustada kohalike ressursside kasutuselevõttu, sealhulgas biomajanduse ja ringmajanduse arendamise kaudu,“ ütles maaeluminister.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi,“ märkis minister.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on tänaseks tegutsenud juba üle 25 aasta ning andnud selle aja jooksul olulise panuse Eesti maapiirkondade ettevõtluse toetamisse ja elavdamisse, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Nõukokku kuuluvad Mait Talu, Andres Oopkaup, Mart Undrest, Rait Verrev, Raivo Musting, Janika Usin ja Illar Lemetti.

Veel uudiseid samal teemal

Klaas piima laual.
14.11.2019|Maaeluministeerium

Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.

Väike naeratav poiss hoidmas näpu otsas vaarikat.
13.11.2019|Maaeluministeerium

Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

Konverentsil „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“ toodi välja, et koostatud arengukava seab valdkonnale ühise sihi ning järjest enam tuleb tegeleda keskkonna teemadega ja olla avatud uuendustele.