Sa oled siin

Maaeluminister kutsub üles põllumajanduspoliitika tuleviku teemal kaasa rääkima

29. juuni 2018 - 10:50
Valmiv rukkipõld.
Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium.

28. juunil toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus käsitleti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemat, põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, tutvustati väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud ning ministeeriumis toimuvaid muudatusi. 

Euroopa Komisjon esitas juuni alguses järgmise perioodi ÜPP seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. „Komisjoni ettepanek toetustasemete võrdsustamiseks on samm õiges suunas, ent ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ELi põllumajandustootjate vahel. Eesti ja teiste Balti riikide otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil ELi keskmisest põhjendamatult kaugele. Sellest tulenevalt on otsetoetuste võrdsustamine üks meie prioriteete,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Ta lisas, et ÜPP reformi läbirääkimised on algusjärgus. „Ootame sektori aktiivset osalemist tulevikuaruteludes. Praegu on õige aeg, et tuua välja teemad, mis on teie jaoks olulised. Hoiame teid kursis läbirääkimistel toimuvate arengutega ning kaasame teid Eesti seisukohtade kujundamisel.“

Väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud tutvustades tõi peaspetsialist Helve Hunt välja, et  maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. „Kui siiani on kasvavat toiduainete nõudlust rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutuvad järjest olulisemaks küsimused, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga ja kuidas tagada põllumajandusliku maa kaitsega maaelule püsiva majandusliku baasi säilimine.“ Eelnõu on Maaeluministeeriumis ette valmistatud ning lähiajal esitatakse see Vabariigi Valitsusele.

2016. aasta detsembris otsustati, et 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu kokku koguma. 2017. ja 2018. aasta olid üleminekuperioodiks, kus hekseldatutud rohtu kokku koguma ei pidanud. Nõukogu istungil arutati, kas üleminekuperioodi kogemuste ja viimaste maakasutusandmete põhjal on hekseldatud rohu kokku kogumise nõude rakendamine 2019. aastast jätkuvalt põhjendatud. Otsustati, et 2016. aasta otsust hetkel ei muudeta.  Koos arutati ebasoodsate ilmastikutingimuste teemat.

Sektorile tutvustati ka ümberkorraldusi ministeeriumis. „Oleme seadnud eesmärgiks, et muudatustega peab kaasnema strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise senisest tihedam lõimumine, ministeeriumi tegevusvaldkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek teatud teemadesse senisest enam panustada ja samuti suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks sektorile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Veel uudiseid samal teemal

Laps vanemaga koos õunu pesemas.
16.11.2018|Maaeluministeerium

Kohalikku toitu turustavate võrgustike edu alus on läbimõeldud turundusstrateegia

Koostööprojekti „Baltic Sea Food“ esimeses etapis korraldati uuring, et kaardistada kohalikku toitu turustavate võrgustike toimimismudelid kümnes Läänemere-äärses riigis.

Eesti maaelu arengukava ringlogo koos Euroopa Liidu embleemiga.
14.11.2018|Maaeluministeerium

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse  investeeringutoetuste elluviimise tähtaega.