Sa oled siin

Metsseaemiste küttimine aitab peatada seakatku levikut

14. veebruar 2016 - 9:01
Metssiga metsas alustaimestikust fotograafile otsa vaatamas.
Emiste suurendatud küttimine on eriolukorra meede, mis on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Foto: Tarmo Sammal.

Jahiseltsid on Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) esitanud taotlusi 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest kompensatsiooni saamiseks. Jaanuarist rakendunud emiste küttimise kompenseerimise meede on kütitud emiste osakaalu küttimisstruktuuris oluliselt tõstnud. Emiste küttimine on vajalik seakatku leviku peatamiseks.

„Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.“

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis hakkas VTA alates jaanuarist maksma jahimeestele kompensatsiooni emiste küttimise eest kuni 100 eurot kütitud looma kohta. Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75% ulatuses Euroopa Komisjon. Jaanuarikuu jooksul kütiti kokku 830 metsseaemist, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud detsembris (361), kompensatsiooni taotleti 620 metsseaemise küttimise eest.

Keskkonnaameti (KeA) andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. „Hoolimata lumevähesusest on jahimehed Keskkonnaameti poolt kehtestatud küttimismahtude täitmisele üsna lähedal. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks,“ ütles Onemar. "Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi poolt seatud eesmärke täita. „Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb,“ ütles Korts.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol.

Veel uudiseid samal teemal

Laps ja vanem koos õunu pesemas.
26.07.2017|Maaeluministeerium

Euroopa Liidu maaeludirektorid arutlevad Tartus e-põllumajanduse teemal

26.‒28. juulil leiab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames Tartus aset Euroopa Liidu maaeludirektorite mitteametlik kohtumine, mille teema on e-põllumajandus ja innovaatilised lähenemised.

Väike poiss hoidmas sõrme otsas vaarikat.
25.07.2017|Maaeluministeerium

Tamm: koolis puu- ja köögivilja ning piima pakkumine aitab kujundada tervislikke toitumisharjumusi

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas koolikava rakendamise riikliku strateegia, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks, et muuhulgas  kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi.