Sa oled siin

Miks peaks toidupakendite märgistusele tähelepanu pöörama?

16. jaanuar 2018 - 13:48
Tiiu Rand, Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist. Foto: Triin Heinaste / Maaeluministeerium.

Toidupakenditelt teabe lugemise oskus on tarbijale oluline teadlike, sealhulgas tervislike toiduvalikute tegemisel. Siiski pööravad tarbijad pakenditel esitatud märgistusele endiselt liiga vähe tähelepanu ning sageli jääb loetu arusaamatuks.

„Nagu iga informatsioon, on ka toidumärgistus kasulik vaid siis, kui tarbija mitte ainult oskab seda kasutada, vaid ka kasutab ning seejärel teeb sellest oma järeldused tervislikuks toitumiseks,“ ütles tänasel Maaeluministeeriumi ja Toiduliidu ühisel seminaril toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. 

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa hinnangul on oluline hoida pakenditel kohustusliku teabe mahu osas tasakaal tarbijate vajaduste ja tööstustelt nõutava vahel. „Juba täna on toidupakenditel kogu vajaminev info olemas. Pigem on probleem tarbijate väheses teadlikkuses. Näiteks ei ole paljude jaoks endiselt selge, mida tähendavad mõisted „parim enne“ ja „kõlblik kuni“,“ kommenteeris Potisepp.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Tiiu Rand selgitas, et toidupakenditel toodud teabega antakse edasi toidu iseloomulikud tunnused nagu selle olemus, omadused, koostis, toiteväärtus, säilimisaeg ja muu, mille kõigega arvestamine aitab kaasa teadlike toiduvalikute tegemisele. Seejuures on oluline, et toidus sisalduvate allergeenide esitamine (sh lahtise toidu letis või toitlustuses) võimaldaks ka tundlikul tarbijal teha enda tervisest sõltuvalt turvalisi valikuid.

Ka Tervise Arengu Instituudi ekspert ja toitumisteadlane Tagli Pitsi ütles, et toidupakend on tarbijatele kui väärtuslik abimees, mis aitab langetada teadlikumaid, sh tervislikumaid valikuid. „Samas on oluline, et tarbijatel tekiks arusaam, et ükski toit ega toitaine üksikuna ei saa olla kasulik või kahjulik. Oluline on toitumine tervikuna ja regulaarne toidu koostise jälgimine on võti tervislikuma elustiili poole,“ selgitas Pitsi.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tarbijatele seejuures asjalikuks suuniseks ka erinevad kvaliteedimärgised (nt Tunnustatud Eesti Maitse – Pääsukesemärk) või vabatahtlikud toidumärgid (nt Eesti Parima Toiduaine märk), mida kannavad vaid kindlat omadust või kvaliteeti tagavad tooted.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev juhtis tähelepanu, et parim infoallikas, hindamaks kas toidu kohta esitatava teabe puhul on tegemist teaduspõhise infoga, on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koduleht. Kõik toiduohutusega seonduv tugineb enamasti just EFSA sõltumatutel teadushinnangutel.

Kaubanduslikul eesmärgil müüdava või reklaamitava toidu kohta esitatavad väited, mis annavad mõista toidu toitainelistest omadustest või tervisega seonduvast kasulikkusest, peavad  olema alati teaduslikult tõendatud. Samuti tasub meeles pidada, et toiduga me haigusi ei leevenda ega ravi – selleks puhuks on siiski ravimid,“ rõhutas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Dreyersdorff.

Ettekanded

Veel uudiseid samal teemal

Eesti maaelu arengukava logo.
18.10.2019|Maaeluministeerium

Põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamisse suunatakse lisaraha

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatusettepanekud. Kokku tehakse arengukavas kümmekond muudatust.

Hoone Luxembourgis.
15.10.2019|Maaeluministeerium

Maaeluminister Luxembourgis: ÜPP eelarve maht peab eesmärkide täitmiseks säilima

Maaeluminister Mart Järvik osales eile, 14. oktoobril Luxembourgis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus arutati põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi üle. Samuti esitati heakskiitmiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) uue perioodi üldine lähenemine.