Sa oled siin

Minister Järvik: diislikütuse aktsiisisoodustus on põllumajandussektorile jätkuvalt väga tähtis

28. mai 2019 - 15:39
Foto: Maaeluministeerium.
Foto: Maaeluministeerium.

Täna, 28. mail toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid õhusaasteainete vähendamise programmi, põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse skeemi võimalike muudatuste, taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019–2023 ja toidutarneahela ametliku kontrolli määruste rakendamise ettevalmistuste tutvustus.

Kohtumisel arutati eriotstarbelise diislikütuse senise kasutamise olukorda ja praktikas ilmnenud probleeme, sealhulgas tõi Maksu- ja Tolliamet välja andmed värvitud kütuse väärakasutamise kohta väljaspool põllumajandussektorit.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektori jaoks jätkuvalt väga tähtis meede. „Erimärgistatud diislikütuse skeem on olnud pikka aega muudatusteta.  Sellise kütuse kasutamise kontrollimine ning väärtegude avastamine ja menetlemine on seotud ebamõistliku halduskoormusega.  Oluline on leida sektori huve arvestades senisest paremad lahendused, mis vähendaksid nii väärkasutuse riski kui ka halduskoormust,“ ütles minister Järvik. „Oleme valitsusliidus kokku leppinud, et vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud,“ lisas ta.

Arutelu käigus olid laual mitmed võimalused väärkasutuse vähendamiseks. Arutati nii jätkamist tänase automaatse aktsiisisoodustusega, piirates samal ajal ostjate ringi, kui ka aktsiisivahe tagastamist limiitide alusel, kaaludes seejuures diislikütuse erimärgistamise lõpetamist.

Istungil räägiti ka Eesti eesmärkidest ja kavandatud meetmetest põllumajandusest välisõhu saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks töötati välja riiklik programm aastateks 2020–2030. Põllumajandussektoris tuleb meetmeid rakendada käitiste tasemel ning see vajab olulisi investeeringuid. Kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb leida võimalusi põllumajandussektori arengu ja kasvuhoonegaaside heite kasvu lahti sidumiseks. Sõnnikukäitluse parendamine, väetiste kasutamise tõhustamine, taastuvenergia osakaalu ja energiatõhususe suurendamine on ühed võimalused heite piiramiseks, kuid mitmete potentsiaalsete meetmete osas on veel vajalikud täiendavad uuringud.

Lisaks tutvustati taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, mis koondab kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks. Uuendatud tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

Tutvustati ka toidutarneahela ametliku kontrolli määruse rakendamiseks koostatud seaduseelnõu põhipunkte, et sotsiaalpartneritel oleks võimalik juba enne eelnõude infosüsteemi saatmist nendega tutvuda. Eelnõuga tehtavad muudatused seadusandluses viivad järelevalvetasu arvestamise põhimõtted kooskõlla aasta lõpus jõustuva ametliku kontrolli määruse põhimõtetega.

Viimasena anti kohtumisel ülevaade Euroopa Komisjoni ettepanekust suurendada turu läbipaistvust toidutarneahelas, mis seisneb peamiselt täiendava turuinfo kogumises ja avaldamises. See on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika määruste muutmise (nn Omnibusi määruse) ja ebaausate kauplemistavade direktiivi vastuvõtmise kõrval kolmas tegevus, mis aitab tõsta põllumajandustootjate turujõudu.

Veel uudiseid samal teemal

Maaeluminister Mart Järvik ja Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse ees.
18.09.2019|Maaeluministeerium

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Täna, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.

2019. a parimad mahetooted laual.
15.09.2019|Maaeluministeerium

Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele

Mahekonkursside parimad on selgunud. Tänavune parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu ASi piparmündi-stracciatella jäätise.