Sa oled siin

Otsetoetuste saamiseks ei pea enam tõendama aktiivseks põllumajandustootjaks olemist

8. jaanuar 2019 - 10:36
Foto: Tiit Koha / Maaeluministeerium.
Foto: Tiit Koha / Maaeluministeerium.

Maaeluminister allkirjastas „Maaeluministri määruste muutmise“ eelnõu, mille tulemusel ei pea enam tõendama enda aktiivseks põllumajandustootjaks olemist, et saada otsetoetusi, loomade heaolu toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

„Eesti kasutab Euroopa Liidu liikmesriigile antud valikuvabadust lihtsustada otsetoetuste ja nendega koos ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” asjakohaste toetuste saamiseks taotlejale esitatud nõudeid. Selle tulemusel ei pea taotlejad enam lisaandmeid esitama ja väheneb ka PRIA töökoormus nõuete täitmise kontrollimisel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Otsetoetuste, loomade heaolu toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks pidid välistavasse loetellu kuuluvatel tegevusaladel tegutsevad isikud kuni 2018. aastani tõendama, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Alates 2019. aastast jääb küll aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõue nimetatud toetuste taotlejatele kehtima, kuid taotlejad loetakse automaatselt aktiivseteks põllumajandustootjateks ilma, et nad peaksid seda eraldi tõendama.

Lisaks muudetakse sama määrusega ka kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ja ökoalade tava nõuete tähtpäevi. Kui seni peeti Eestis kõige asjakohasemaks põllumajanduskultuuri viljelusperioodiks ajavahemikku 15. juunist kuni 15. augustini, siis alates 2019. aastast arvutatakse  põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Samuti peab ökoalade tava täitmiseks olema põllumajanduskultuur kasvukohal samal ajavahemikul ning ökoalana määratletud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit.

Põllulindude soodustamiseks võib otsetoetuste taotleja, kes taotleb nii keskkonnasõbraliku majandamise toetust kui ka piirkondlikku mullakaitse toetust, jätta lisaks püsirohumaale üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata teatud ulatuses ka piirkondliku mullakaitse toetusega hõlmatud põllumaa.

Eelnõuga muudeti maaeluministri määruseid nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”, nr 56 „Loomade heaolu toetus” ning nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Määruste muudatuse tingis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) muutmine, mistõttu muutuvad alates 2019. aastast ka otsetoetuse saamiseks taotlejale esitatavad nõuded.

Määrus Riigi Teatajas

Veel uudiseid samal teemal

Illustratsioon: maaeluminister Tarmo Tamm.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Tamm Brüsselis: Tuleviku ÜPP peaks võimaldama suuremat paindlikkust

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Illustratsioon: ravimilehed tablettidega.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Euroopa Liidu 2017. aasta koondaruanne mikroobide antibiootikumiresistentsuse kohta

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud andmed näitavad, et loomade ja inimeste vahel kanduvate haiguste ravimiseks kasutatavate antibiootikumide efektiivsus on vähenemas.