Sa oled siin

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

18. november 2019 - 16:46
Kalalaevad kai ääres.
Foto: Maaeluministeerium.

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni.

Muudatusega kehtestatakse põhjanooda ehk mutniku ja avaveevõrguga, mille silmasuurus on vähemalt 160 mm, püügil lubatud vältimatu kohapüügi kaasmäärad.Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite poolt veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on küllaltki suur. Sellega nõustuvad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased.

Kohapüük ei ole lubatud seoses Eestile tänavuseks Peipsi järvestikus eraldatud kvoodi täitumisega üle 90%. Kohapüügikeelu tingimustes ei ole lubatud koha kaaspüüki väikese silmasuurusega mutnikuga.

Pärast kohapüügi peatamist on praeguse seisuga veel püüdmata 43 tonni koha.

Kalapüüki mutnikuga saab kohapüügikeelu kehtimisel taasavada niipea, kui Vabariigi Valitsus on kalapüügieeskirjaga kehtestanud koha kaaspüügimäärad ja kala maale toomise võimaluse.

Eeskirja muudatusi valmistavad koostöös ette Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekutele.

Põhjanooda ehk mutnikuga kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning edastatakse asjasse puutuvatele erialaliitudele.

Veel uudiseid samal teemal

Põld Sangaste rukkiga.
06.12.2019|Maaeluministeerium

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks.

Kartulikuhi.
05.12.2019|Maaeluministeerium

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.