Sa oled siin

Põllumajanduse ministrite videokonverentsi keskmesse tõusid koroonaga seotud meetmed

14. mai 2020 - 16:02
Ministeeriumi juhtkond videokonverentsil osalemas.
Foto: Simo Sepp / Maaeluministeerium.

Kolmapäeval, 13. mail toimus Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite mitteametlik kõrgetasemeline videokonverents, mille peateemaks olid edasised meetmed COVID-19 mõjudega toimetulekuks.

„Liikmesriigid tänasid Euroopa Komisjoni seniste sammude eest COVID-19 mõjudega võitlemisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, kuid enamik leidis, et need pole olnud piisavad. Seetõttu tegid liikmesriigid rea ettepanekuid, mida võiks veel teha sektori aitamiseks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Minister ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Komisjoni ettepanek anda ajutist toetust kuni 5000 eurot ühe tootja kohta ei ole piisav, et lahendada põllumajandustootjate probleemi. „Seetõttu soovime, et esmatootjate puhul seda summat tõstetaks. Selle eesmärk on eelkõige aidata tõhusal viisil eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid,“ ütles Arvo Aller. Tema sõnul on Eesti jaoks oluline ka see, et lisaks seni võetud meetmetele mõeldaks ka sellele, kuidas sektorit aidata kriisijärgsel ajal, mil majandus pole veel taastunud.

Mitu liikmesriiki soovivad eriolukorra mõjude leevendamise abinõusid laiendada siiani katmata sektoritele, sealhulgas linnu-, sea- ja veiselihatootjatele. Aiandussektori puhul soovitakse kompenseerida sektori saamata jäänud tulu. Lisaks paluti arvestada ka USA kehtestatud tariifide mõjudega sektorile. Osale liikmesriikidest valmistas muret ka vabakaubanduslepingute sõlmimise kiirendatud protsess, eelkõige lähtudes raskest olukorrast veiselihasektoris.

Euroopa Komisjon tõdes, et valikute tegemine on vajalik ning kõiki sektoreid aidata ei ole võimalik; samas viitas komisjon võimalusele anda riigiabi. Siiski ei välistanud komisjon võimalust, et tulevikus, olukorra halvenemisel võidakse võtta lisameetmeid siiani katmata sektorite abistamiseks.

Kalanduse valdkonnas pidasid liikmesriigid COVID-19 mõjude leevendamiseks võetud meetmeid üldjuhul ajakohasteks. Siiski rõhutasid mitu ministrit, et eriolukord kestab ilmselt oodatust kauem ja seetõttu on raske praegu hinnata, kas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) muudatused on piisavad. Kriis mõjutab jätkuvalt liikmesriikide kalapüügi, -kasvatuse ja  töötlemise sektoreid.

Põhilised EMKFi kriisimeetmed, mida liikmesriigid plaanivad võtta, on püügitegevuse ajutine peatamine ja kalakasvatuste kahjude kompenseerimine. Lisaks on mõnel riigil plaanis anda riigiabi. Sellest lähtuvalt palusid mitu ministrit komisjonil analüüsida täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Minister Aller märkis oma sõnavõtus, et tuleb hakata kiiremas korras valmistuma kriisist väljumiseks ja vältida rahastuse katkemist programmiperioodi lõpus. Selleks tuleb ette näha üleminekusätted.  Lisaks Eestile mainisid ka mitme teise riigi ministrid üleminekusätete vajalikkust.

Veel uudiseid samal teemal

Maaelu Edendamise Sihtasutuse logo.
26.10.2020|Maaeluministeerium

MES lõpetab COVID-laenu taotluste vastuvõtu, laenukäenduste andmine jätkub

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud käibe- ja investeerimislaenud on osutunud populaarseks, mistõttu lõpetatakse uute laenutaotluste vastuvõtt alates 26. oktoobrist rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Laenukäendust saavad ettevõtjad jätkuvalt taotleda.

Vaade õhust Maaeluministeeriumi hoonele.
23.10.2020|Maaeluministeerium

Uus eelnõu kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta võimalike ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustooteid või toitu müüvaid ettevõtjaid, kes müüvad oma tooteid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevatele ostjatele.