Sa oled siin

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeeringumeetmes pööratakse enam tähelepanu keskkonnahoiule

28. november 2018 - 11:19
Rukkililled viljapõllul.
Foto: Sandvargen / pixabay.com.

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Marko Gorban.

Keskkonnamõju silmas pidades lisatakse määruse hindamiskriteeriumites eelistus sõnnikuhoidla katmise eest, mille tagajärjel väheneb sõnnikuhoidlast lenduva ammoniaagi heitme kogus. Teiste muudatustega lisatakse investeeringute kiirendamiseks määrusesse nõue, mille kohaselt ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema tehtud 20% investeeringust. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil soovitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Meetme kuues ja selle eelarveperioodi viimane taotlusvoor avatakse 27.detsembril ning see kestab järgmise aasta 16. jaanuarini. Kuna taotluste vastuvõtmise aeg on pikem kui eelnevates taotlusvoorudes, siis PRIA iseteenindusportaalis e-PRIA taotluste eeltäitmist seekord ei toimu. 

Taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eelarves ette nähtud toetusteks 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Veel uudiseid samal teemal

Illustratsioon: programmi Interreg Baltic Sea Region logo
11.12.2018|Maaeluministeerium

Saaremaa ja Muhu toidupakkujad kogunevad Kuressaares

Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00–16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja -tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised.

Illustratsioon: naeratav poiss hoidmas näpu otsas vaarikat.
10.12.2018|Maaeluministeerium

Põllu-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus viib õppurid ettevõtetesse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, mille alusel esitatakse erandkorras 2018. aasta neljandas kvartalis läbiviidud praktika kohta taotlus 2019. a jaanuaris. Määrus aitab kaasa õppurite praktikate sooritamisele ettevõttes.