Sa oled siin

PRIA: Põllumehed saavad ligi 123 krooni lisatoetust hektari kohta

24. oktoober 2001 - 0:00


Täna, 24. oktoobril maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA) välja 33,9 miljonit krooni lisatoetust põllukultuuride

kasvatajatele. Teraviljatoetuse suuruseks kujunes kokku 109,8 miljonit

krooni, millest esimene osa (75,9 miljonit krooni) maksti välja

augustis. Täiendavalt makstava toetuse suurus on 122 krooni 90 senti

hektari kohta.



Teraviljatoetust makstakse kokku 5054 ettevõtjale ühikumääraga 398

krooni 34 senti hektari kohta, millest esimene osa (275 krooni ja 44

senti) maksti välja augustis. Ühikumäärast 30% suuremat toetust

makstakse sertifitseeritud seemnega külvatud põldude kohta ja 50%

suuremat toetust ohustatud sordi kasvatajatele. Ühikumäärast 15%

väiksemat toetust makstakse põldudele, kus esines tuulekaera.



Maakondade lõikes läheb kogu teraviljatoetusest suurim osa - 17

miljonit krooni Lääne-Virumaale ja kõige väiksem osa, s.o 326 519

krooni, Hiiumaale.



Teraviljatoetuse saamiseks esitati kokku 5325 taotlust, millest

rahuldati 5054. Peamiseks toetusest ilmajäämise põhjuseks olid

riiklikud maksuvõlad ja see, et taotleja ei olnud ettevõtjana

registreeritud. Taotlejaid kontrollis ka Taimetoodangu Inspektsioon,

kes tuvastas, et paljudel põldudel oli lubatust suurem umbrohtumus ja

et taimekaitsevahendite kasutajad olid eiranud taimekaitseseadusest

tulenevaid nõudeid.



Põllukultuuride kasvatamise toetust said taotlejad, kellel ei olnud 1.

juuni seisuga riiklikke maksuvõlgu või oli maksuvõla tasumine

ajatatud. Teraviljatoetust saavad põllumajandustootjad, kes kasvatavad

harilikku nisu, rukist, otra, kaera, tritikalet, tatart, hernest,

põlduba, rapsi, rüpsi ja lina kogu põllupinnaga vähemalt 5 hektaril.

Toetust ei anta põldudele, mille umbrohtumus on üle 15%.






Veel uudiseid samal teemal

Eesti maaelu arengukava logo.
19.09.2019|Maaeluministeerium

Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks

Eile, 18. septembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Maaeluminister Mart Järvik ja Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse ees.
18.09.2019|Maaeluministeerium

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Täna, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.