Sa oled siin

Riik plaanib „euroheinategu“ 2019. aastast veelgi piirata

29. detsember 2016 - 9:45
rohumaa
Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.

Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. 2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.

„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“

Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu pool kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm. „Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,“ ütles Tarmo Tamm. „Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.“

Otsetoetuste maksmise tingimusi arutati 19. detsembril toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istungil. Huvigruppide esindajatel oli võimalik ettepanekuid esitada kuni 23. detsembrini.

Veel uudiseid samal teemal

22.07.2017|Maaeluministeerium

Kaheksa praktilist nõuannet avatud talude päevaks

Juba homme, 23. juulil kutsuvad kolmanda üle-eestilise avatud talude päeva raames 280 talupidamist ja põllumajandustootjat külla. Küllakutsujad annavad nõu, kuidas päev sujuvalt ja kõigile nauditavalt saaks kulgeda.

22.07.2017|Maaeluministeerium

Avatud talude päev saab avalöögi Tartumaal

Pühapäeval, 23. juulil toimuv kolmas üle-eestiline avatud talude päev saab avalöögi Tartumaal Kambja vallas asuvas Kaspri talus. Kokku võtab tänavu külalisi vastu 280 talupidamist ja põllumajandustootjat.