Sa oled siin

Seakasvataja: kõige suurem risk seakatku jõudmisel farmi on inimene

20. aprill 2016 - 14:42
Kodusiga suurlaudas suluservale nõjatumas.
Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Foto: K. Nurm.

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on jätkuvalt suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid täna Tartus toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

„Teeme täna oma farmides bioohutuse tagamiseks kõik, mida teame ja mille kohta oleme kuulnud, et see võiks toimida. Samas on katk meie vaenlasena nähtamatu, me ei tea kui palju on seda meie farmide ümber keskkonnas ja riske haiguse farmi jõudmiseks on väga palju,“ ütles infopäeval lektorina esinenud AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi. „Nakkuse võib farmi tuua saastunud sööda või transpordivahenditega, kuid möödunud aastal toimunud farmipuhangute analüüs näitas, et tegelik põhjus on ikkagi inimeste teadmatus või hoolimatus ja puudulikud bioohutusmeetmed – seega ikkagi inimesed, sellega mida nad on teinud või tegemata jätnud. Ka meie arvasime, et oleme kõik teinud, kuid eksisime ning oleme tänaseks bioohutusmeetmeid veelgi tõhustanud.“

AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni juht Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

„Oleme enda jaoks välja töötanud väga põhjaliku bioohutuskava ja see on asi, mis peaks olema igal loomapidajal, mitte ainult paberil või järelevalveametnikele näitamiseks, vaid igapäevaseks kasutamiseks. See annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult teinud kõik oma loomade kaitsmiseks,“ lisas Tuvi.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop selgitas 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks. Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask Tartumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid.

Infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Lisaks tänasele on kavas veel kolm infopäeva erinevates Eesti piirkondades:

  • 19. mai – Lääne-Virumaa, Lääne-Viru Maavalitsus (F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere)
  • 31. mai – Viljandimaa, Põllumajandusameti Viljandi keskus (Vabaduse plats 4, III korrus, Viljandi)
  • 1. juuni – Saaremaa, Suure Tõllu Puhkeküla (Lilbi küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa)

Infopäevade registreerimisvormi lingi leiab seakatku veebilehelt www.seakatk.ee või aadressilt http://goo.gl/rdsw1S. Samast saab lähiajal kätte ka infopäevade ettekanded.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Maaülikooli ja Eesti Jahimeeste Seltsiga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Veel uudiseid samal teemal

Grupipilt Eesti põllumeeste suurkogult.
16.06.2017|Maaeluministeerium

Minister Tamm põllumeeste suurkogul: Põllumajandustootja edukuse määrab tulevikuriskide õigeaegne hindamine

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles täna Viljandis Ugala teatris peetud põllumeeste suurkogul, et tänapäeva edukas põllumees peab tulevikku vaatavalt tegelema riskijuhtimisega, sest kliimatingimused muutuvad, otsima tasakaalu keskkonnaga ja heitlike majandusoludega ning säilitama ressursse neid säästvalt kasutades.

Maaeluminister Tarmo Tamm.
13.06.2017|Maaeluministeerium

Maaeluminister osales Luxembourgis EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, mis oli viimane enne Eesti EL Nõukogu eesistumise algust

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 12. juunil Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mis toimus viimast korda Malta juhtimisel. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.−18. juulil.