Sa oled siin

Seakatku peatamiseks tuleb nakkusohtlik materjal loodusest kõrvaldada

14. september 2016 - 20:00
Metssiga metsas.
Foto: Tarmo Sammal.

Seakatku leviku tõkestamiseks tuleb metssigade arvukus võimalikult kiiresti alla viia, kõik kütitud metssead uurida seakatku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral bioohutusnõudeid järgides loodusest kõrvaldada,  rõhutasid täna Saaremaal toimunud jahimeeste infopäeval esinenud seakatku tõrjes osalevate ametkondade esindajad.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto sõnul kinnitavad senised taudileiud Saaremaal haiguse jõudmist saarele, vaatamata sellele, et siiani pole seal piirkonnas massilist metssigade suremust esinenud. „Teiste maakondade näitel näeme, et suurem metssigade suremus on tõenäoliselt alles ees. Senised taudijuhtumid uutel taudistunud aladel on näidanud, et viiruse plahvatuslikku levikut näeme siis, kui viiruse kontsentratsioon looduses on juba väga suur ja see võib võtta kuid,“ ütles Nõmmisto. „Haigustekitaja edasist levikut on võimalik tõkestada vaid bioohutusnõuete hoolsa järgimisega.“

Ainike Nõmmisto kinnitas, et Saaremaalt leitud nakatunud metssigade proovid on saadetud Euroopa Liidu referentlaborisse täiendavateks uuringuteks ja vastus peaks sealt saabuma lähinädalatel.

Saaremaal toimunud jahimeeste seakatku infopäeval selgitati bioohutusnõudeid ja anti juhiseid seakatku tõrjumiseks metsas. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Katrin Mähar andis ülevaate seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ning Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto bioohutusnõuetest seakatku tõrjumiseks metsas. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi selgitas seakatku tsoneerimise põhimõtteid ja piiranguid metssigade liha käitlemisel.

Tammemägi hinnangul annab taudi jõudmine ja levik suhteliselt väiksel, merega piiratud territooriumil selguse, kas kõiki meetmeid hoolsalt rakendades on võimalik taudi levikut metssigade populatsioonis peatada. „Lähima aasta jooksul näeme, kas viirus jääb lokaalseks ja hääbub kohapeal või levib üle Saaremaa,“ ütles Pille Tammemägi. „Et jälgida viiruse edasist levikut ja käitumist Saaremaa metsades, on oluline, et kõikidest surnult leitud sigadest teada antaks ja kõik metssead saaksid uuritud seakatku välistamiseks.“

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts tuletas Saaremaa jahimeestele meelde, et jahimehed on olnud seakatku tõrjumise protsessis selgelt aktiivne ja huvitatud osapool alates selle taudi jõudmisest Eestisse. „Jahimehed on töötanud tihedas koostöös riigiga ja kõik seni riigi poolt seakatku tõrjeks seatud ülesanded täitnud,“ ütles Korts. „Jahimeeste võimalus ka tulevikus metssigade populatsiooni majandamisega tegeleda sõltub jahimeeste suutlikkusest panustada seakatku tõrjeks.“

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning leitav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt www.ejs.ee.

Veel uudiseid samal teemal

22.07.2017|Maaeluministeerium

Kaheksa praktilist nõuannet avatud talude päevaks

Juba homme, 23. juulil kutsuvad kolmanda üle-eestilise avatud talude päeva raames 280 talupidamist ja põllumajandustootjat külla. Küllakutsujad annavad nõu, kuidas päev sujuvalt ja kõigile nauditavalt saaks kulgeda.

22.07.2017|Maaeluministeerium

Avatud talude päev saab avalöögi Tartumaal

Pühapäeval, 23. juulil toimuv kolmas üle-eestiline avatud talude päev saab avalöögi Tartumaal Kambja vallas asuvas Kaspri talus. Kokku võtab tänavu külalisi vastu 280 talupidamist ja põllumajandustootjat.