Sa oled siin

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

19. mai 2016 - 14:04
Kodusiga suurlaudas suluservale nõjatumas.
Kõige suurem risk seakatku levikul farmi on inimene, kes võib viia viiruse farmi veokite, laudainventariga, oma riiete või jalanõudega. Foto: K. Nurm.

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid täna Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

„Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal Maaülikooli poolt läbiviidud uuring näitas, et pea kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.“

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Viltropi sõnul on kodusigade nakatumise oht kõige suurem suvekuudel, mil metssead on rohkem liikvel ja ka inimtegevus aktiivsem metssigade liikumisteedel. „Nakatumise põhjused on sageli lihtsamad kui oskame arvata. Kõige suurem risk on ikkagi inimene, kes võib viia viiruse farmi veokite, laudainventariga, oma riiete või jalanõudega. Puhanguid saab ennetada vaid bioturvalisuse meetmete hoolsa rakendamisega,“ lisas Viltrop.

2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud epidemioloogiline uuring näitab, et 18 seakatku puhangust koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud farmi töötajate eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

„Seakasvatajate arv on võrreldes aasta varasemaga drastiliselt vähenenud. Suur osa lõpetajatest on olnud väiksemad seakasvatajad, kes on võimalikke riske hinnates otsustanud loobuda. Samas on jätkuvalt inimesi, kes soovivad endale jõulupõrsaid võtta,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht. "See on praegusel ajal vastutustundetu ja seotud suurte riskidega, kuna sigade nakatumisel seab see ohtu kauplemispiirangute kaotamise kõigi piirkonna seakasvatajate jaoks.“

Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson Lääne-Virumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid.

Seakatku infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Infopäevad toimuvad Maaeluministeeriumi ja Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös.

Lisaks tänasele on kavas veel kaks infopäeva:

  • 31. mai – Viljandimaa. Põllumajandusameti Viljandi keskus (Vabaduse plats 4, III korrus, Viljandi)
  • 1. juuni – Saaremaa, Suure Tõllu Puhkeküla (Lilbi küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa)

Infopäevadele saab registreerida seakatku veebilehel www.seakatk.ee või aadressil http://goo.gl/rdsw1S. Samast leiab ka infopäevade ettekanded.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Maaülikooli ja Eesti Jahimeeste Seltsiga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Veel uudiseid samal teemal

26.05.2017|Maaeluministeerium

Ühistuline piimatööstus jätab Eestisse rohkem jõukust

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et PRIA ekspertkomisjoni eilne ettepanek toetada uue piimatööstuse rajamisel E-Piima Tootmise projekti on suur samm piimatootjate ühistegevuse kaudu Eesti majanduse elavdamiseks.

Foto: Tiit Koha.
26.05.2017|Maaeluministeerium

Lihatööstuse tööviljakus kasvab keerulisest turuolukorrast hoolimata

Lihatööstuse efektiivsus on investeeringute tulemusena viimasel kolmel aastal oluliselt tõusnud ning 2016. aasta tööviljakus suurenes vaatamata keerulisele turuolukorrale lihasektoris 3,8 protsenti, selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta ülevaatest.