Sa oled siin

Toetatakse investeeringuid suurtesse sõnnikuhoidlatesse

1. august 2018 - 12:27
Mägiveised rannaniidul.
Foto: Liis Reinma / Maaeluministeerium.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatuse ajendiks oli 2017. aasta erakordselt vihmane sügis, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Gorban.

Teiste muudatustega lisatakse määrusesse piirang, mille järgi ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema kasutatud vähemalt 20% ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Samuti kehtestatakse toetuse määr kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse saaja on oma tegevuses kaasanud vähemalt ühe aasta vältel kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saanud isikuid.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil plaanitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Kuues taotlusvoor on kavandatud 3.–10. detsembriks 2018 ning taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Veel uudiseid samal teemal

Mitmesugused köögiviljad laual.
16.08.2019|Maaeluministeerium

Valmib tegevuskava, et tarbija saaks suurema kindluse värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad.

Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits seminari töögrupis.
14.08.2019|Maaeluministeerium

Leader-tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

Eesti Leader-tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.