Sa oled siin

Turule tulevad uued lubiväetiste liigid

6. juuli 2018 - 9:54
Kotid lubiväetisega.
Väetisekotid. Foto: Maaeluministeerium

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, millega täiendatakse väetise koostisele kehtestatud nõudeid. Täiendused võimaldavad turule tuua uut liiki lubiväetisi ja lubiväetiste segusid.

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetisi.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut ja kättesaadavust. See on oluline samm, kuna Eestis on muldade hapestumine järjest süvenev probleem.

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid poldud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mis lisaks mulla happesuse vähendamisele viivad mulda ka toitaineid. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmise protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning seetõttu seda tänapäeval enam eriti ei tehta. Samas tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta pikaajalise toimega lubiväetisena.

Veel uudiseid samal teemal

Illustratsioon: maaeluminister Tarmo Tamm.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Tamm Brüsselis: Tuleviku ÜPP peaks võimaldama suuremat paindlikkust

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Illustratsioon: ravimilehed tablettidega.
18.03.2019|Maaeluministeerium

Euroopa Liidu 2017. aasta koondaruanne mikroobide antibiootikumiresistentsuse kohta

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud andmed näitavad, et loomade ja inimeste vahel kanduvate haiguste ravimiseks kasutatavate antibiootikumide efektiivsus on vähenemas.