Sa oled siin

Uuel aastal uus toiduseadus

3. jaanuar 2000 - 0:00

1. jaanuaril jõustus Riigikogus 25. veebruaril vastu võetud

toiduseadus.



Uus toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest

jaemüügi ja toitlustamiseni.



Seadus on välja töötatud seni kehtinud 1995. aastal vastu võetud

toiduseaduse alusel.



Võrreldes 1995. aasta seadusega on uue toiduseaduse rakendusala

laiem. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast

töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule.



Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema

õiguste ja huvide igakülgne kaitse.



Seadus reguleerib turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu

käitlemist, ettevõtja enesekontrolli ning riiklikku järelevalvet.

Mõiste käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest

kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni.

Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu.



Tegutsevad käitlemisettevõtted peavad olema tunnustatud uutele

nõuetele vastavaks hiljemalt 1.jaanuariks 2003. Ettevõtted, mis

alustavad tegevust pärast toiduseaduse jõustumist, peavad saama

tunnustuse enne käitlemise alustamist.



Uus toiduseadus määratleb samuti käitleja enesekontrolli

põhimõtted ja käitleja vastutuse nõuete rikkumise eest.



Seadus lähtub EL Komisjoni dokumendist "Toiduseaduse

üldised põhimõtted EL - Roheline raamat", mille põhimõtteline

suund on vähendada riiklikke ettekirjutusi ning suurendada

käitleja õigusi ja vastustust.



Seetõttu on seaduses konkreetsemalt sõnastatud käitleja

enesekontrollisüsteemi (HACCP - hazard analysis and

critical control point) põhimõtete rakendamise kohustus.



Käitleja enesekontrolli rakendamise nõue jõustub 1.

jaanuaril 2002, mil neil peab olema välja töötatud ja

rakendatud terviklik eneskontrolli süsteem (näit puhastamise-

ja desifintseerimise plaan, kahjuritõrje plaan, toorme ja

valmistoodangu laboratoorne kontroll jmt).



Seni kasutusel olnud kvaliteeditunnistus on asendatud

vastavusdeklaratsiooniga, mis väljastatakse edasise

käitleja nõudel. Vastavusdeklaratsiooniga tõendab

käitleja kauba ostjale, millistele nõuetele vastava

kaubaga on tegemist.



Lisaks tunnustamisele teostatakse toidu ning selle

käitlemise üle ka regulaarset riiklikku järelevalvet.

Uus toiduseadus täpsustab ka eri järelevalveasutuste

rolli.



Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni senisele ülesandele

teostada järelevalvet loomse toorme tootmise, loomset

toitu käitlevate ettevõtete ja nende juures asuvate

ladude üle lisandub järelevalve mitteloomset toitu

töötlevate ettevõtete, hulgiladude ning ka

transpordivahendite üle.



Tervisekaitseinspektsiooni ülesandeks jääb jaekaubandus-

ja toitlustusettevõtete järelevalve ning

tarbijakaitseameti ülesandeks järelevalve jae- ja

hulgimüügis oleva toidu märgistuse, säilitustingimuste

ja toidu koostise üle.



Järelevalveasutuste töö tuleb vastavalt uuele seadusele

ümber korraldada 2000. aasta jooksul, 1. jaanuariks 2001.



Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused

oma seniseid ülesandeid ja käitleja võib endiselt

pöörduda tema üle enne järelevalvet teinud asutuse poole.



Alates 1. aprillist sel aastal korraldatakse Veterinaar-

ja Toiduinspektsioon ümber Veterinaar- ja Toiduametiks,

kuni selle ajani täidab inspektsioon seadustes veterinaar-

ja toiduametile pandud ülesanded.



Uue toiduseaduse kohaselt hakkavad järelevalve käigus

võetud proove analüüsima vaid põllumajandusministri

poolt selleks volitatud nn ametlikud laborid. See nõue

ei laiene ettevõtte laborile.



Seadus sätestab ka konkreetsed nõuded tarbijale teabe

esitamiseks. Toit peab olema märgistatud eesti keeles

ja viisil, mis tagab edasisele käitlejale ja tarbijale

vajaliku teabe toidu kohta. Antav teave ja selle

märgistus ei tohi tarbijat eksitada. Kui toidu

valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme

asemel kasutatud valmistoodet, tuleb see näidata märgistusel.

Tootja on kohustatud informeerima tarbijat kasutaud toorme

päritolust.



Toiduseadus annab eri valdkondades üldised nõuded, kuid

seaduse alusel tuleb valitsusel (põllumajandusministril)

kehtestada rida rakendusakte eri valdkondade kohta.



Tänaseks on toiduseaduse alusel kehtestatud 17 Vabariigi

Valitsuse määrust ning 8 põllumajandusministri määrust.



Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud nõuetest on

mahukaimad ja oluliseimad toiduga kokkupuutuvate materjalide

nõuded, lisaainete suhtes esitatavad nõuded, toiduhügieeni

üldeeskiri ja toidu märgistamise nõuded.



Põllumajandusminister on kehtestanud olulised loomse toidu

käitlemise hügieeninõudeid sätestavad eeskirjad.



2000. aastal on veel plaanis ette valmistada 11 Vabariigi

Valitsuse määrust ning 4 põllumajandusministri määrust.

Enamus neist käsitlevad samasid valdkondi, mille kohta ka

möödunud 1999. aastal nõudeid kehtestati.



Toiduseaduse ning selle alusel vastuvõetud määrustega saab

tutvuda põllumajandusministeeriumi koduleheküljel www.agri.ee

(õigusloome), seaduse tekst on avaldatud Riigi Teatajas

( I 1999,30,415).



Piimafarmi hügieeninõuded ja piima- ja piimapõhiste toodete

hügieeninõuded on ilmumas ajakirjas Põllumajandus nr 1/ 2000.

Toidukäitleja käsiraamat HACCP on ilmunud 1998. aastal ning

saadaval ka põllumajandusministeeriumi raamatukogus.



Seadust ette valmistanud töörühma juhtis

põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja toitumise büroo

juhataja Kairi Ringo (tel 6256 212).








Veel uudiseid samal teemal

Maaeluminister Mart Järvik toiduohutuse nõukoja istungil.
10.10.2019|Maaeluministeerium

Maaeluministeerium peab vajalikuks senisest laiapõhjalisemat koostööd toiduohutuse tagamisel

Eile, 9. oktoobril toimus Maaeluministeeriumi kokku kutsutud toiduohutuse nõukoja esimene istung, et kavandada edasisi samme laiapõhjalise koostöö edendamiseks toiduohutuse valdkonnas.

Mitmesugused köögiviljad laual.
04.10.2019|Maaeluministeerium

Eesti toiduohutuse süsteem on usaldusväärne

Maaeluministeeriumi korraldatud erakorralises auditis juhiti tähelepanu parendamist vajavatele kohtadele. Väiksematest puudustest hoolimata on Eesti toiduohutuse süsteem usaldusväärne ja toit ohutu.