Sa oled siin

Uuring: Kvaliteedimärk aitab ekspordivõimekust tõsta

19. detsember 2016 - 15:21
Mesinik näitamas meekärge.
Kvaliteedimärki saaks taotleda näiteks Eesti mesi, mille omapäraks on liigirikkalt taimestikult ja puhtast loodusest korjatud nektar. Foto: Katrin Press.

Eesti toidusektor teab põllumajandustoodete ekspordipotentsiaali kasvatavatest kvaliteedimärkidest vähe. Kvaliteedimärki võiks taotleda vürtsikilule ja meele, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt tehtud uuringust.

„Eesti tootjad peaksid kasutama Euroopa Liidus (EL) kasutusel olevaid kvaliteedimärke ja nende taotlemise võimalust, sest märk aitaks neil toodangut välisturgudele müüa. Lisaks annavad märgid võimaluse Eesti tooteid tutvustada,“ ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Taotlemise ja registreerimise protsess võib kokku kesta paar aastat, kuid hilisem kasu on pikaajalisem.“

EL geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid.

„Eestis on mitmeid põllumajandustooteid, toitusid ja jooke, millele võiks märke taotleda,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa. „Näiteks saaks kvaliteedimärki taotleda Eesti mesi, mille omapäraks on liigirikkalt taimestikult ja puhtast loodusest korjatud nektar. Esile saab tuua ka vürtsikilust tooteid, mida praegu eksporditakse ilma EL kvaliteedimärgita.“

EL kvaliteedimärkidest ning nende taotlemise võimalusest teavad Eesti toidusektor, erialaliidud, spetsialistid ja teadlased suhteliselt vähe. Samas on mõnel Eesti tootjal olemas taotlemise huvi ja valmisolek. Kõige aktiivsemalt on märke registreerinud EL liikmesriikidest Lõuna‐Euroopa riigid. Eesti toodetele ei ole kvaliteedimärke seni registreeritud. Lõunanaabritest on Lätil registreeritud 8 tähist ja Leedul 16 tähist.

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE).

Eesti kohta andmestiku kogumiseks viis EKI 2016. aasta mais läbi internetiküsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega põllumajandustooted, toidud ja joogid. Uuring viidi läbi Maaeluministeeriumi tellimusel.

Veel uudiseid samal teemal

Teenetemärgi saanute grupipilt.
21.02.2020|Maaeluministeerium

Maaeluministeeriumi teenetemärgiga tunnustatakse 26 inimest

Maaeluminister Arvo Aller andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 4 ministeeriumi kuldset teenetemärki ja 22 hõbedast teenetemärki.

Lapsed lehma karjatamas.
19.02.2020|Maaeluministeerium

Jõustuvad piimalehmakasvatajatele makstavate otsetoetuste uued tingimused

19. veebruaril Riigi Teatajas avaldatud määruse kohaselt kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning sellega seoses muudetakse ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrust.