Sa oled siin

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

11. november 2015 - 16:18
Metssiga metsas alustaimestikust fotograafile otsa vaatamas.
Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Foto: Tarmo Sammal.

Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

„Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.“

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

„Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek. Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida,“ ütles Kruuse.

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

eesti toit
22.04.2017|Maaeluministeerium

Maaeluminister Tarmo Tamm Jaapanis: Eesti piim ja liha tegi Baruto tugevaks

Maaeluminister Tarmo Tamm alustab täna visiiti Jaapanisse kohtumisega sealse põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga.

Mesilane õiel.
21.04.2017|Maaeluministeerium

Muudetakse maaelu arengukavast makstavate keskkonnatoetuste tingimusi

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määrused, millega muudeti Eesti maaelu arengukava 2014–2020 keskkonnasõbraliku majandamise, keskkonnasõbraliku aianduse, loomade heaolu, kohalikku sorti taimede kasvatamise, mahepõllumajanduse, ohustatud tõugu looma pidamise, poolloodusliku koosluse hooldamise, mullakaitse ja Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse tingimusi.