Sa oled siin

Väetise määrusesse lisatakse uued väetiseliigid

21. november 2017 - 12:39
Valmiv rukkipõld.
Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetise koostisele kehtestatud nõuete määruse muutmise eelnõu, mis võimaldab turule tulla uut liiki lubiväetistega ja lubiväetiste segudega.

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Eesti haritava maa põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetised.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning nende soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut, mis on oluline nii väetiste käitlejatele kui ka kasutajatele.

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja ka lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid ei olnud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mille ainsaks eesmärgiks ei ole mulla happesuse vähendamine, vaid ka toitainete mulda viimine. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning sellist töötlemist tänapäeval enam eriti ei kasutata. Samal ajal tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelutud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta kui pikaajalise toimega lubiväetist.

Veel uudiseid samal teemal

Traktor põllul.
12.12.2017|Maaeluministeerium

Põllumajandustootmine on madalseisust üle saanud

Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2017. a III kvartali ülevaatest selgub, et tänavu on sigade ja lindude arv kasvanud ning veiste arv püsib stabiilsena. Samuti on piima kogutoodang alates juunist võrreldes mullusega iga kuuga suurenenud.

Kassikakk lumisel puuoksal eesistumise logo taustal.
12.12.2017|Maaeluministeerium

Tuleviku ühine põllumajanduspoliitika peab olema lihtsam, tõhusam ja kestlikum

11.–12. detsembril toimub Brüsselis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise viimane EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, mille põllumajandusteemade plokki juhtis maaeluminister Tarmo Tamm. Kohtumisel oli liikmesriikidel võimalus väljendada oma seisukohti Euroopa Komisjoni avaldatud toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku teemalise teatise kohta.