Sa oled siin

Väetise määrusesse lisatakse uued väetiseliigid

21. november 2017 - 12:39
Valmiv rukkipõld.
Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetise koostisele kehtestatud nõuete määruse muutmise eelnõu, mis võimaldab turule tulla uut liiki lubiväetistega ja lubiväetiste segudega.

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Eesti haritava maa põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetised.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning nende soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut, mis on oluline nii väetiste käitlejatele kui ka kasutajatele.

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja ka lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid ei olnud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mille ainsaks eesmärgiks ei ole mulla happesuse vähendamine, vaid ka toitainete mulda viimine. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning sellist töötlemist tänapäeval enam eriti ei kasutata. Samal ajal tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelutud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta kui pikaajalise toimega lubiväetist.

Veel uudiseid samal teemal

Šoti mägiveised rannakarjamaal.
19.02.2018|Maaeluministeerium

Brüsselis arutletakse ELi ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja keskkonnameetmete tuleviku üle

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 19. veebruaril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.  Veebruarikuise kohtumise põhiteema on jätkuvalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, täpsemalt otsetoetused ning ÜPP meetmed, mis aitavad panustada keskkonna- ning kliimaeesmärkide saavutamisse.

Päikeseloojang külatanumal.
16.02.2018|Maaeluministeerium

Valitsuskabinetis toimus arutelu külaelu edendamise teemal

Eesti Külaliikumine Kodukant kiitis 6. augustil 2017 Vana-Võidus Viljandimaal heaks Eesti Külade XII Maapäeva manifesti, mis kutsub üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel arvestama manifestis toodud punktidega. Eile toimus valitsuskabineti nõupidamise arutelu Eesti küla- ja maaelu arendamiseks ja elluviimiseks.