Sa oled siin

Valitsus reguleeris toidujäätmete käitlemise

28. august 2001 - 0:00

Määrus sätestab toitlustamisel tekkinud jäätmete käitlemise ja

laboratoorse uurimisele nõuded, samuti loomasöödana kasutamise

tingimused.



Toitlustamisel tekkinud jäätmetena käsitatakse inimeste toitlustamise

ülejäägina tekkinud orgaanilisi jäätmeid.



Määrus reguleerib jäätmete kogumise, transportimise, säilitamise,

ümbertöötamise, kõrvaldamise ja kasutamise viisil, mis välistab

haigustekitajate ja muude kahjulike ainete leviku.



Nõuded ei hõlma loomapidaja majapidamises tekkinud toidujäätmete

kasutamist oma tarbeks kasvatatavate põllumajandusloomade söödana.



Vahendid jäätmete kogumiseks, säilitamiseks ning transportimiseks peavad

olema suletavad ja lekkekindlad, mis tuleb iga kasutuse järel pesta ja

desinfitseerida. Samuti peavad need olema märgistatud sõnadega “mitte

toiduks” või muu kasutuseesmärki näitava märgistusega.



Jäätmete transportimisel peab nendega kaasas olema saateleht, millest

nähtub jäätmete päritolu, kogus ning vedaja ja vastuvõtja nimi ja

aadress.



Jäätmete käitleja peab pidama arvestust jäätmete päritolu ja koguse

kohta.



Jäätmed tuleb pärast ettevõttesse saabumist ümber töötada võimalikult

kiiresti. Jäätmed peavad läbima ümbertöötamise etapi minimaalse

kestusega 15 minutit, mille jooksul nende sisetemperatuur on vähemalt

100° C.



Jäätmetest valmistatud sööta on keelatud kasutada mäletsejaliste, st

kitsede, lammaste ja veiste toitmiseks.



Jäätmete käitlemisega võib tegeleda isik, kelle madala riskiastmega

loomsete jäätmete käitlemisettevõte on tunnustatud või kellele

Veterinaar- ja Toiduamet on väljastanud vastava loa.



Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. aastal, mis annab ettevõtjatele aega

lubade taotlemiseks ning kehtestatavate nõuetega vastavusse viimiseks.



Lähem info: veterinaaria- ja toiduosakonna veterinaartegevuse büroo

peaspetsialist Meelis Kasemaa (tel 6256 231).










Veel uudiseid samal teemal

Mitmesugused köögiviljad laual.
16.08.2019|Maaeluministeerium

Valmib tegevuskava, et tarbija saaks suurema kindluse värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad.

Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits seminari töögrupis.
14.08.2019|Maaeluministeerium

Leader-tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

Eesti Leader-tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.