Sa oled siin

Veterinaareksperdid: Metsas tuleb seakatku tõrjumiseks pöörata enam tähelepanu bioohutusele

21. aprill 2016 - 10:59
Metssiga metsas.
Jahimehed ja metsatöölised peaksid senisest enam rakendama bioohutusmeetmeid nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel. Foto: Tarmo Sammal.

Märtsi lõpul Eestis missioonil viibinud Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid soovitavad metsas leviva sigade Aafrika katku tõrjumiseks tõhustada koostööd nii jahimeeste kui metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega, et nakkusohtlik materjal saaks loodusest kõrvaldatud ning nõuetekohaselt kahjutustatud.

„Missioonil osalenud eksperdid  leidsid, et seakatku tulemuslikumaks tõrjumiseks tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeeste ja ka erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega ning rakendada samaaegselt mitmeid erinevaid meetmeid, mis aitaksid vähendada viiruse looduslikku kontsentratsiooni,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Ühelt poolt rõhutab Euroopa Komisjon vajadust jätkata emiste küttimisega ning piirata veelgi metssigade lisasöötmist. Teisalt leiavad eksperdid, et senisest enam peaksid ka jahimehed ja metsatöölised rakendama bioohutusmeetmeid nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel.“

Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvaid metssigu, nende sisikondi, nahka ja nende eritistega kokkupuutunud materjali.

Eksperdid andsid soovitusi küttimisstrateegia ja lisasöötmise osas, samuti bioohutusmeetmete, järelevalve ja teavituse tõhustamiseks. Eksperdid leiavad, et lõppeesmärgi saavutamiseks on küttimine vajalik, kuid jahipidamist tuleb korralda selliselt, et viiruse edasikandumise tõenäosus oleks viidud miinimumini. Taudistunud alade piiril 25 kilomeetri ulatuses soovitatakse ajujaht viiruse edasise leviku vältimiseks keelustada ning lisasöötmist lubada vaid peibutuse eesmärgil nendes piirkondades, kus ajujaht on keelatud.

Veterinaarekspertide viis soovitust bioohutuse tagamiseks metsas

  • Kõikides jahimajades peavad olema sobivad ruumid liha käitlemiseks ja seda tuleb teha sobivate tööriistadega, mida tuleb hoiustada kohapeal.
  • Metssealiha käitlemiseks kasutatavates ruumides peab olema kraanivesi ja tõhusad desinfitseerimisvahendid regulaarseks kasutamiseks.
  • Kütitud metssigadelt eemaldatud sisikonda ei tohi jätta metsa vedelema, vaid tuleb toimetada selleks ettenähtud konteinerisse või matta käitlemiskoha vahetusse lähedusse.
  • Kütitud metssigasid tuleb hoiustada jahimajas ja sealt välja viia vaid negatiivse uurimistulemuse korral.
  • Kütitud metssead peavad olema eraldi märgistatud ja identifitseeritavad. Positiivse uurimistulemuse korral tuleb kõik hoiustatud rümbad hävitada vastavalt veterinaarjärelevalveametnike juhistele ning liha käitlemiseks kasutud ruum puhastada ja desinfitseerida.

Veterinaar- ja Toiduametil on plaanis lähiajal tellida AS Vireenilt lisakonteinereid seakatku levikupiirkondades asuvatele jahiseltsidele, et viirustkandev materjal kokku koguda ja kahjutustada AS Vireen jäätmekäitlustehases Väike-Maarjas.

Surnult leitud metssigade korjuste kõrvaldamise – matmise või konteinerisse toimetamise eest on võimalik jahimeestel taotleda kompensatsiooni kohalike jahiseltside kaudu. Tänaseks on VTA ja 124 jahiseltsi vahel sõlmitud matmise lepingutega kaetud 96% jahipiirkondadest.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kõikidest surnult leitud metssigadest tuleb teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kõik riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatu välistamiseks, positiivse uurimistulemuse korral tuleb metssearümp kohapeal matta või toimetada selleks ettenähtud konteinerisse ning kõik sellega kokkupuutunud pinnad ja materjalid puhastada ning desinfitseerida.

Märtsi lõpul toimus Eesti Jahimeeste Seltsi majas Tallinnas Euroopa Komisjoni veterinaarekspertide, jahimeeste ja seakatku tõrjes osalevate Eesti ametkondade esindajate kohtumine, kus arutati metsas leviva seakatku tõkestamise võimalusi. Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Vaata lisaks: Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas (341.28 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

Valmiv rukkipõld.
21.11.2017|Maaeluministeerium

Väetise määrusesse lisatakse uued väetiseliigid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetise koostisele kehtestatud nõuete määruse muutmise eelnõu, mis võimaldab turule tulla uut liiki lubiväetistega ja lubiväetiste segudega.

20.11.2017|Maaeluministeerium

Poolas arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.