Toidu märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on kinnitatud toote pakendile, etiketile või kaelasildile.
Toidu kohta käiv teave tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sh näiteks infotehnoloogia vahendusel või suuliselt. Märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on esitatud toote pakendil, etiketil või kaelasildil.
Toidu tootjad ja käitlejad peavad arvestama märgistamise üld- ja erinõuetega ning lisaks veel ka nõuetega toidu päritolu, toitumisalase teabe ning toitumis- ja tervisealaste väidete esitamise kohta.
Sissejuhatavat teavet toidu märgistamisest saab tootja või käitleja ka toidugruppide rubriigist ning bioloogilist ohutust ja keemilist ohutust käsitlevatest tekstidest. Põhjalikumalt käsitleb toidu märgistamise nõudeid Põllumajandus- ja Toiduamet.
Tarbijate teavitamiseks oleme koostanud eraldi teemalehe.
Märgistamise nõuded
Üldnõuded reguleerivad toidu märgistamise üldist korda, sealhulgas näiteks kohustuslikku teavet toidu nimetuse, koostise, koguse ja valmistaja kohta.
Üldnõuded kehtivad kõigi toitude, sh jookide ja alkoholi müügipakendi, pakendamata toidu, kaupluses või ostja soovil pakendatava toidu tähistamisel ning toidupartii tähistamisel toidu jälgitavuse tagamiseks.
Toidu märgistamise kord
Toidu märgistamise nõudeid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse.
Määrusega (EL) 1169/2011 reguleeritavad olulisemad valdkonnad on järgmised:
- töödeldud toitude toitumisalane teave
- töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu märgistamine;
- allergeenide esitamine;
- loetavuse nõuded, nt minimaalne kirjasuurus;
- eksitamise vältimise nõuded, nt päritoluriigi rõhutamine vabatahtlikult.
Toidualane teave hõlmab toitu käsitlevat teavet, mis tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, toiduga kaasas oleva lisamaterjali või muude vahenditega, sh kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või suuliselt. Märgistamise määrus (EL) nr 1169/2011 kehtib igasuguste lõpptarbijale ette nähtud toitude suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit. Mõne toidugrupi puhul jäävad lisaks kehtima ka märgistamise erinõuded.
Lisaks üldnõuetele kehtivad mõne toidugrupi puhul (nt veiseliha, šokolaad) ka märgistamise erinõudeid.
Erinõuded on kirjas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides.
Eesti õigusaktid
Euroopa Liidu õigusaktid
Toidu kohta käivas teabes tuleb esitada päritoluriik või lähtekoht, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või kui toidule on kehtestatud teabe esitamise erinõuded.
Toidu päritoluriigiks loetakse riik, kus toit on toodetud või töödeldud ehk valmistatud. Kui toidu pakendil teksti või piltidena esitatud teabest võib ostjale jääda vale arusaam toote päritolu kohta, tuleb märgistusel esitada selgesõnaliselt päritoluriik või lähtekoht.
Müügipakendi märgistusel esitatakse
- toidu päritoluriik või lähtekoht (ehk piirkond),
- kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või
- kui tegu on ühega allpool käsitletud toidugruppidest.
- toidu põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht, juhul kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama, mis toidu põhilisel koostisosal.
Kehtivaid päritolumaa esitamise nõudeid selgitatakse juhendis "Päritoluteave toidu märgistusel ja toidualases teabes".
Päritoluriiki või lähtekohta näitava teabe esitamise kohta on Euroopa Komisjon kehtestanud kaks rakendusmäärust:
- (EL) nr 1337/2013 töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohta;
- (EL) nr 2018/775 toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta, kui vabatahtlikult esitatud päritolualane teave eksitab.
Lisaks annab Euroopa Komisjon hinnangu vajadusele kehtestada päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohustus ka järgmistele koostisosadele ja toitudele:
- koostisosana kasutatav liha;
- muud liiki liha kui veise-, sea-, lamba-, kitse- või kodulinnuliha (nt ulukiliha, küülikuliha);
- piim eraldi tootena;
- piimatoodete koostisosana kasutatav piim;
- töötlemata toit;
- ühest koostisosast toode;
- koostisosad, mis moodustavad toidu koostisest üle 50%.
Õigusaktid
Toitumisalane väide on väide toidu toitaineliste omaduste, näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta. Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja inimese tervise vahel on seos. Väide võib olla sõnaline, graafiline, pildiline või sümboliline.
Toitumisalased ja tervisealased väited on vahendid, millega tootja soovib oma kaupa esile tõsta. Selliste väidete (näiteks "rasvavaba", "magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle") kasutamine on Euroopa Liidu (EL) tasemel ühtlustatud ja reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006, et tagada liidu siseturu tõrgeteta toimimine ning kaitsta tarbijaid.
Toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel, kaubanduslikes teadaannetes, reklaamides ja müügikampaaniates on vabatahtlik.
Kasutada lubatud toitumisalased väited ja nende kasutustingimused on esitatud määruse 1924/2006 lisas.
Tervisealastest väidetest võib kasutada vaid neid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud ja üldtunnustatud teaduslikel tõenditel põhinevate tervisealaste väidete nimekirjas (määruses nr 432/2012). Tervisealase väite kasutamise loa taotlemiseks jagab juhendmaterjale Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Kasutusloa taotlusi võtab vastu Põllumajandus- ja Toiduamet.
Kasutada lubatud tervise- ja toitumisalased väited on kirjas Euroopa Liidu toitumis- ja tervisealaste väidete registris. Seal on kirjas ka tagasilükatud väited.
Õigusaktid
Toitumisalane teave annab tarbijale teavet toidu energiasisalduse ja toitainete koguste kohta.
Töödeldud toidu pakendil on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik.
Kohustuslik toitumisalane teave koosneb energiasisaldusest ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola kogusest.
Nõude aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (nn märgistamise määrus).
Täpsemat teavet toitumisalase teabe esitamise nõuetest saab Põllumajandus- ja Toiduametist ning lehe lõpus olevatest infomaterjalidest.
Infomaterjalid
Kontakt
Hellika Kallaste
toiduohutuse osakond
Hellika Kallaste teemad on toidu märgistamise üldnõuded, päritolu esitamine ja toitumisalane teave.
Külli Johason
toiduohutuse osakond
Külli Johanson tegeleb toitumis- ja tervisealaste väidetega seotud küsimustega.
Viimati uuendatud 13.03.2024