Leaderi ehk kogukonna juhitud kohaliku arengu programmi üldeesmärk on arendada maapiirkondades terviklikult atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.
Kohalikud tegevusrühmad on alates 2004. aastast teinud suurepärast tööd, et arendada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda. Tänu Leader-programmile, kohalikele tegevusrühmadele ja kõigile seotud pooltele on maapiirkonnas kohalikud kogukonnad aktiivsed ja elujõulised. „Näiteks aastate 2014–2020 maaelu arengukava rakendamisel loodi üle 1000 uue töökoha tänu Leader-programmile,“ rääkis maaeluminister programmi vajalikkusest.
Läbi aegade on Maaeluministeerium maaelu arengu fondi eelarvest Leader-programmi toetamiseks ette näinud peaaegu 10%. Selle poolest oleme Saksamaa järel teisel kohal ja seega ühed eesrindlikumad Euroopas. „Leader on ja jääb meie jaoks oluliseks toetusmeetmeks, et saavutada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027" eesmärke,“ ütles minister Kruuse.
Euroopa Liidu uue finantsperioodi rakendumise viibimisega oli kohalikel tegevusrühmadel võimalus kasutada uue perioodi raha üleminekuperioodil ehk aastatel 2021–2022. See raha tuleb piirkondadel kogukonna arenguks veel ära kasutada, enne kui saab uute strateegiate elluviimist alustada. „Tegevusrühmad, kõik nende liikmed ja maapiirkonna iga üksik elanik on meie jaoks oluline. Seetõttu jätkub ka tulevasel programmiperioodil Leader-strateegiate toetamine,“ kinnitas minister Urmas Kruuse.
Kooskõlastamisele saadetud määruse „Leaderi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ eelnõuga reguleeritakse kohalike arengustrateegiate esitamise, hindamise ning heaks kiitmise tingimusi ja kohalike strateegiate kaudu elluviidavate tegevuste üldiseid reegleid ja rahastamist. Strateegiate rahastamise jaotuse põhimõtted võtavad arvesse piirkonna sotsiaal-majanduslikku erinevaid dimensioone: pindala ja asustustihendust, elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu ning saarelisust. Pelgalt pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tegevuspiirkonna asustustiheduse ja palgatöötaja kuu keskmise brutotulu suhe kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse vastavasse nimetatud näitajasse annab võimaluse tasakaalustada eelarve jaotust selliselt, et keskmisest paremal positsioonil olevad piirkonnad saavad riigi toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest halvemal positsioonil olevad piirkondi toetatakse enam.
Leader-programmi eelarve on tulevasel perioodil kokku 59 487 129 eurot, millest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Lisaks Sotsiaalministeeriumi eraldatud eelarve Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) on 7 142 857 eurot, millest ESF+ maksab 70% ja riik 30%.