Kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaatest on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon ja sisuliselt eraldamatu ringmajandusest.
Mõiste ringbiomajandus ühendab endas seega bio- ja ringmajanduse põhimõtted ning biomajanduse potentsiaali, et asendada fossiilseid materjale kestlikuma biopõhise toormega ning väärindada seda ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtuvalt.
Euroopa roheline kokkulepe
Ringbiomajandus on Euroopa rohelise kokkuleppe eeldus ja selle võimaldaja, sest bioressursi toel on võimalik asendada praegu peamiselt imporditud fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega. Selle põhjal on võimalik töötada välja uusi või parendatud tooteid ja teenuseid ning panna alus uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite tekkele.
Euroopa Komisjoni teatis portaalis EUR-Lex
Euroopa Liidu biomajanduse strateegia
Strateegia peamised eesmärgid on järgmised:
- tagada toidu ja toitainetega kindlustatus;
- jõuda loodusvarade kestliku kasutamiseni;
- vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest;
- leevendada kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;
- tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja luua töökohti.
Eesmärkide toetamiseks keskendutakse kolmele tegevusvaldkonnale:
- biotoorainepõhiste sektorite tugevdamine ja kasv ning investeeringute ja turgude kaasamine;
- kohaliku biomajanduse kiire areng kõikjal Euroopas;
- biomajanduse ökoloogiliste piiride tajumine.
Euroopa Komisjoni teatis, 2018
EU Bioeconomy Strategy Progress Report (2022; PDF)Biomajanduse strateegia rakendusaruanne
Strateegia "Eesti 2035"
Strateegia "Eesti 2035" tegevuskava näeb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel ette kestliku biomajanduse (sh sinimajanduse) arendamiseks järgmised tegevused:
- luua uute väärtusahelate ja ärimudelite väljatöötamist toetav tugisüsteem (nt innovatsioonikoostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel);
- toetada katseprojekte;
- kujundada Eesti biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas;
- arendada tehnoloogiaid ja soodustada innovatsiooni bioressursside (sh vee- ja mereressursid) paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks.
Teave tegevuskavast Vabariigi Valitsuse kodulehel
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Ringbiomajandus on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (toona veel Maaeluministeeriumi) algatusel koostatud "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" horisontaalne arendusteema.
Arengukava tegevussuunad võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi tõhusamalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada.
Arengukava panustab biomajanduse arengusse eelkõige põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ning toidutööstusega seotud väärtusahelates. Seades eesmärgiks, et majanduslik jõukus ja keskkonna hea seisund tugevdaksid teineteist, tuleb toidutootmis- ja põllumajandussüsteemid muuta kestlikuks nii maismaa- kui ka veekeskkonnas.
Ringbiomajanduse teekaart
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on töötanud välja ringbiomajanduse teekaardi. See määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühikeses (aastad 2023–2027) ja pikas perspektiivis (kuni aastani 2035) ning on aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele. Viimased lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest ning neis on sõnastatud tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks, mis toetavad piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu ja elujõudu.
Piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide metoodiline raamistik
Metoodiline raamistik on praktiline töövahend piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamiseks, mida saavad kasutada erinevad organisatsioonid (nt maakondlikud arenduskeskused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, kogukondlikud initsiatiivid) ringbiomajanduse võimaluste kaardistamiseks, teekaardina fikseerimiseks ja arendamiseks.
Piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid
Projekti “Piirkondliku ringbiomajanduse teekaardi koostamise piloteerimine valitud Eesti piirkondades” raames koostati 2024. aastal kaks piirkondlikku ringbiomajanduse teekaarti – Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti kohta.
Piirkondlik teekaart on eri poolte kokkulepe selle kohta, millised regionaalsed ressursid ja väärtused on ringbiomajanduse arendamise eelduseks ja prioriteetideks. Kokkuleppe elluviimiseks töötatakse välja fookusteemad, tegevusplaan ja väärtusahelad.
Teekaartide koostamist vedas eest Eesti Maaülikool Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Bioressursside väärindamise investeeringutoetus
Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele.
Toetus panustab
- bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse,
- teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning
- kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.
Toetust rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu eelarvest.
Teave toetusest PRIA kodulehel
Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus
Toetuse eesmärk on edendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani kasutuselevõttu ning kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist.
Taotlemise tähtaeg: 23. august 2024 kl 17.00.
Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU eelarvest. Toetuse töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
Teave toetusest Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel
Rahvusvaheline koostöö
Biomajanduse rahvusvaheline koostöö toimub peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide biomajanduse initsiatiivi BIOEAST, Euroopa Horisondi partnerluste (ringbiomajandus, kestlik sinimajandus) ja projektide (nt Interreg BioBaltic) raames.
Kontakt
Iris Kuhi
põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond
Seotud viited
Viimati uuendatud 02.04.2026
