Veterinaarteenus puudutab mitmesuguseid veterinaarasutusi (loomakliinikud, veterinaarkeskused), ravimifirmasid, toiduainetööstust, laboreid, õppe- ja teadusasutusi.
Veterinaarteenuse alla kuulub nii veterinaarpraksis kui ka veterinaarravimite kasutamine. Lisaks on teenuse osutamisega seotud ka järelevalve ja kontroll, mille toimingute eest võetakse järelevalvetasu.
Veterinaarteenus on korraldatud veterinaarseadusega; lisaks reguleerivad valdkonda hulk teisi Eesti ja Euroopa Liidu õigusakte.
Järelevalve ja kontroll
Hästi toimiv riiklik veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli süsteem tagab toidu ohutuse ning kaitseb inimeste elu ja tervist ning loomade tervist ja heaolu.
Veterinaarkontrolliks nimetatakse erinevaid nõuetekohasuse kontrolle nii tegevus- kui ka muu loa andmise menetluse raames.
Veterinaarjärelevalve peamised valdkonnad on loomataudide ennetamine ja tõrje (sh loomade ja loomsete saaduste liikumine, eksport, import), loomsete saaduste (toit, sööt) hügieen, loomade heaolu ning veterinaarravimite kasutamine.
Riiklikku veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli korraldab Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.
Amet teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarjärelevalve asutustega ja Euroopa Komisjoniga, et tagada veterinaaria ja zootehnika valdkonda käsitlevate õigusaktide õige rakendamine. Koostöö alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625.
Loomade, lindude, kalade ja mesilaste haigusi diagnoosib laboratoorselt Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus.
Lisaks analüüsib keskus seire- ja järelevalveprogrammide raames võetud proove, et määrata koduloomade ja -lindude ning ulukite populatsioonides levivate haiguste leviku ulatust ning saasteainete ja ravimijääkide esinemist loomses toidus.
Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldamiseks vajalikke registreid ja teisi andmekogusid töötleb ja analüüsib Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanded on väga laialdased.
Nende alla kuulub muu hulgas näiteks:
- järelevalve veterinaariat käsitlevate õigusaktide nõuete täitmise üle;
- järelevalve loomade tervise ja heaolu tagavate nõuete täitmise üle;
- loomataudide, sh inimestel ja loomadel ühiste haigusetekitajate diagnoosimise, ennetamise ja tõrje korraldamine;
- loomsete saaduste, nende käitlemise ja tarnimise nõuetekohasuse hindamine;
- järelevalve veterinaarravimite ja ravimsööda kasutamise üle;
- järelevalve veterinaarpraksise üle.
Viited
Loomade ja loomsete saaduste üle teeb veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toiminguid Põllumajandus- ja Toiduamet. Selle käigus vaatab amet läbi ka asjakohased avaldused ja väljastab vajalikud dokumendid. Nende toimingute eest tuleb maksta ametile järelevalvetasu.
Tasu suurus on arvestatud selliselt, et see kataks ameti kulud järelevalvetoimingute tegemiseks.
Enamik toimingute eest võetavatest tasudest tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625, on kogusepõhised (nt loom, tonn või muu ühik) ja makstakse sõltuvalt käitlemisvaldkonnast.
Osa järelevalvetoimingute eest tuleb maksta tunnitasu alusel.
Veterinaarjärelevalvetasu ei tule maksta:
- jaekaubandusega tegeleval ettevõttel (nende üle tehakse järelevalvet toiduseaduse alusel);
- esmatootmisega tegeleval ettevõttel (neile määrus (EL) nr 2017/625 ei laiene), välja arvatud loomades ja loomsetes saadustes leiduvate saasteainete sisalduse määramise eest.
Loetelu toimingutest, mille eest tuleb järelevalvetasu maksta, ja tasude suurused on kirjas veterinaarseaduses.
Viited
Veterinaarteenus
Veterinaarteenus hõlmab loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamist ja diagnoosimist, sealhulgas laboratoorset diagnoosimist.
Veterinaarteenust võib pakkuda vaid selleks Põllumajandus- ja Toiduametilt kutsetegevuse loa saanud veterinaararst. Loa saamiseks peab taotleja olema lõpetanud loomaarsti õppekava. Eestis saab veterinaararsti elukutset õppida Eesti Maaülikoolis.
Veterinaararsti kutsele kehtivad ühised nõuded üle kogu Euroopa Liidu. Need nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.
Veterinaarteenuseks ei loeta järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide tehtavaid järelevalvetoiminguid.
Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile kasutada loomatauditõrje toimingu tegemisel ka kutsetegevuse luba omava veterinaararsti kaasabi. Ametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (volitatud veterinaararst) teeb lepingus ettenähtud ulatuses selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostiline uurimine, proovide võtmine, vaktsineerimine ning osalemine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamises või nende likvideerimises.
Volitatud veterinaararstil peab olema luba tegutseda, vajalik tehniline ettevalmistus ja võime tegutseda erapooletult.
Volitatud veterinaararsti põhiline töö on võtta seireproove. Proovivõtt ühes ettevõttes toimub iga kahe kuni viie aasta tagant.
Volitatud veterinaararstide pakutavad teenused ja nende eest makstav tasu on kehtestatud määrusega "Volitatud veterinaararsti volitusega seotud veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ja tasu maksmise kord ning volitatud veterinaararsti sõidukulude katteks makstava hüvitise määr sõidukilomeetri kohta".
Euroopa Liidu ja teiste Euroopa riikide veterinaararste ühendab Euroopa Veterinaararstide Föderatsioon. Eesti veterinaararste esindab föderatsioonis Eesti Loomaarstide Koda.
Rohkem teavet veterinaararstide kohta pakub Põllumajandus- ja Toiduamet.
Viited
Veterinaarravimite kasutamine
Veterinaarravimite vale kasutamine võib abi andmise asemel hoopis kahjustada nii loomi kui ka loomsete saaduste tarbijaid. Nimelt võivad loomset päritolu toiduainetes leiduvad ravimijäägid mõjuda halvasti tarbija tervisele.
Selle vältimiseks on paika pandud ravimite registreerimist, turustamist ja kasutamist käsitlevad nõuded.
Järelevalve veterinaarravimite registreerimise ja kasutamise üle on Eestis jagatud kahe ametkonna vahel.
Registreerimine
Veterinaarravimeid registreerib Ravimiamet, kes teeb ka järelevalvet nende tootmise ja turustamise üle.
Kasutamine
Veterinaarravimite kasutamise ning loomsete saaduste inimtoiduks kasutamise keeluaegade järgimise üle teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.
Loomahaiguseid diagnoosib veterinaararst, kes koostab ka vajalikud raviskeemid või profülaktika- ja tõrjeprogrammid. Looma haigestumisel peab loomapidaja kindlasti veterinaararstiga nõu pidama.
Haiguse kordumise vältimiseks või haigussümptomite leevendamiseks tuleb veterinaarravimeid kasutada veterinaararsti määratud raviskeemi kohaselt. Ravimite kasutamise üle peavad arvestust nii veterinaararst kui ka loomapidaja. Loomapidaja vastutab selle eest, et ravimit kasutataks vastutustundlikult ja efektiivselt ning loomsete toodete tarbimine oleks seeläbi ohutu.
Põllumajanduslooma surmast ning loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja loomatauditõrje seaduse kohaselt teatama kohe veterinaararstile.
Viited
Viimati uuendatud 23.10.2024
