ASi Eesti Post (Omniva) erastamine

Miks riik soovib ettevõtte võõrandada?

Viimastel aastatel on Omniva tegevus liikunud selgelt traditsiooniliselt postiteenuselt kaubanduse ja logistikateenuste suunas. 2025. aastal moodustas universaalne postiteenus kõigest 5 protsenti müügituludest ning põhiosa kasumist teeniti hoopis välisriikidest.

Riigi osaluse müük aitab tagada ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse konkurentsitihedal logistika- ja pakiturul. Ettevõte on jõudnud arengufaasi, kus edasiseks – sealhulgas rahvusvaheliseks – kasvuks ja innovatsiooniks on vaja täiendavat investeerimisvõimet ning paindlikkust turuolukorrale vastata.

Erastamine vähendab ka riigi äri- ja investeerimisriskide kandmist.

Lisaks on erastamine osa laiemast põhimõttest, et riik ei peaks võtma mittestrateegilisi äririske ega sekkuma vabale turule, vaid keskenduma eelkõige poliitika kujundamisele ja järelevalvele postiteenuste kättesaadavuse ning õiglase hinnastamise üle.

Kokkuvõtvalt võib nimetada neli peamist põhjust, mis riik soovib ettevõtet erastada:

• investeeringute kaasamine ja konkurentsivõime parandamine;
• ettevõtte pikaajaline arendamine;
• teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamine;
• parem konkurentsivõime.

Kas otsus on juba tehtud?

Jah, Vabariigi Valitsus otsustas 2. aprillil 2026 toimunud istungil müüa Aktsiaseltsi Eesti Post. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas aktsiate avaliku kirjaliku enampakkumise välja 4. septembril 2026.

Kas riik müüb kogu ettevõtte või ainult osa?

Vabariigi Valitsus tegi otsuse müüa kogu ettevõtte ehk 100% ettevõtte aktsiatest.

Miks valiti just 100% ettevõtte aktsiate müük, mitte mõni muu variant, nt börsile minek?

Omniva erastamise ettevalmistamisel analüüsiti erinevaid võimalusi, sealhulgas ka ettevõtte börsile viimist. Analüüsi tulemusel leiti, et praeguses arengufaasis ei ole ettevõtte börsile viimine kõige sobivam lahendus.

Börsile minek eeldab ettevõttelt stabiilset ja selgelt prognoositavat finantstulemust ning investoritele arusaadavat pikaajalist kasvulugu. Omniva on viimastel aastatel läbinud keerukama perioodi ning on alles taastamas stabiilset kasumlikkust.

Seetõttu leiti, et Omniva terviklik võõrandamine võimaldab paremini toetada ettevõtte arengut ja tagada vajalikud investeeringud.

Kas on kaalutud ning miks ei võiks universaalse postiteenuse osa eraldada võõrandatavast ettevõttest?

Traditsioonilised postiteenused (sh UPT, perioodika kojukanne) kasutavad aina rohkem ühist võrku pakiäriga, luues täiendavat sünergiat läbi rahvusvaheliste kokkulepete ning võrgustike. Kahe protsessi eraldamine tähendaks kohest ühekordset kulu ning muudaks tänaste nõuete ja mahtude juures universaalse postiteenuse ülalpidamise ja osutamise veelgi kallimaks.

Kas Omniva puhul on tegemist strateegiliselt olulise ettevõttega?

Omniva ei ole strateegiliselt oluline ettevõte, universaalse postiteenuse näol on tegu üldhuviteenusega – teenus, mida kasutab suur osa elanikest ning mille tagamiseks on ühiskondlik vajadus. Üldhuviteenuse osutamisest ei saa teenuse osutaja loobuda ilma, et teenus oleks muul moel tagatud.

Kuidas võõrandamine toimub?

Võõrandamine toimub läbi avaliku enampakkumise, kus saavad osaleda kõik, kes täidavad seatavad eeltingimused.

Võõrandamise ettevalmistamiseks koostati vastav dokumentatsioon, millele saavad ligipääsu enampakkumises osalejad. Enampakkumise käigus teevad ostust huvitatud isikud (ettevõtted) oma pakkumise, kelle hulgast selgub parima hinnaga pakkuja. Protsessi viimases faasis sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping.

Kes võõrandamise läbi viib?

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõlmis aprillis 2026 võõrandamise läbiviimise abistamiseks lepingu Superia, Redgate Capitali ja Ellex Raidla Advokaadibürooga. Ettevõtetel on laialdased kogemused nii kapitaliturgudel kui ka keerukate tehingute struktureerimisel ja läbiviimisel.

Millal võõrandamine toimub?

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas aktsiate avaliku kirjaliku enampakkumise välja 4. septembril 2026. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. november 2026. Müügitehing viiakse plaanide kohaselt lõpule 2027. aasta jooksul. Täpne info on avaldatud ametlikes infokanalites, sh ministeeriumi kodulehel.

Mis hinda soovib omanik vara eest saada? Milliseid pakkumisi on juba tehtud?

Vara turuväärtus selgub avalikul enampakkumisel – hind, mida ostjad on valmis konkureerivas protsessis maksma, ongi vara turuväärtus.

Kui enampakkumine on lõppenud, teavitame tulemustest avalikkust. Eduka müügi huvides ei ole enampakkumise kestel võimalik detailsemat infot avalikult anda, et müüjal oleks läbirääkimistel parim võimalik positsioon ja müük toimuks kõrgeima võimaliku hinna eest.

Kes võiks olla võimalikud huvilised? Kes on juba pakkumise teinud?

Võõrandamine toimub riigivaraseaduse alusel läbi avaliku enampakkumise, kus saavad osaleda kõik, kes täidavad seatavad eeltingimused. Vara müüakse kõrgeima hinna pakkujale.

Eduka müügi huvides ei ole enampakkumise kestel võimalik kommenteerida konkreetseid huvilisi ega spekuleerida võimalike ostjate üle. Eesmärk on tagada maksimaalne konkurents ja parim tulemus praegusele omanikule ehk Eesti riigile ja rahvale.

Kuidas mõjutab võõrandamisprotsessi algatatud erikontroll ja vastupidi?

Erikontroll ja võõrandamine ei ole üksteist välistavad protsessid. Erikontrolli eesmärk oli suurendada läbipaistvust, parandada riskijuhtimist ja tagada, et ettevõtte juhtimissüsteem oleks vastavuses parimate praktikatega.

Erikontrolli aruanne annab selgema vaate ettevõtte olukorrast ning tehtud otsustest, loob usaldust nii töötajate, riigi kui ka tulevaste partnerite seas ning selle tulemused on olulised ka erastamise protsessis.

Erikontrolli aruandes anti omanikule ülevaade ettevõtte juhtorganite tegevuste ja otsuste mõju osas ettevõtte majandustulemustele ning finantsseisule.

Erikontrolli lõpparuanne avalikustati 28. mail 2026 ning sellega on võimalik tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Millised on võõrandamise võimalikud eelised ettevõttele?

Võõrandamine võib omada mitmeid positiivseid arenguid konkreetsele ettevõttele ja üldisemalt Eesti majandusele:

• investeeringud Eestisse;
• lisarahatus ettevõtte arendamisse;
• ettevõtte efektiivsuse parandamine;
• ettevõtte kaasaegsete lahenduste pakkumine väljaspool Eestit.

Kuidas mõjutab võõrandamine riigi rahandust?

Riik saab müügist ühekordse tulu, kuid loobub tulevikus võimalikest dividendidest.

Kas Omniva võõrandamine võib tuua kaasa koondamisi või suuremaid töökorralduse muutusi ettevõttes?

Omniva tegutseb ka riigi omandis äriühinguna, lähtudes samadest põhimõtetest kui teised erasektori ettevõtted. Kehtivad omaniku ootused eeldavad juba täna kasumlikku ja võimalikult tõhusat toimimist. Ettevõte tegeleb ka praegu protsesside digitaliseerimise, automatiseerimise ja efektiivsuse suurendamisega. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et võõrandamine tooks üksnes omandivormi muutumise tõttu kaasa senisest erineva lähenemise töökohtadele või kulude juhtimisele.

Ka võõrandamise järgselt on ettevõttel kohustus osutada peamisi postiteenuseid, vajades seega ka edaspidi sorteerimiskeskuste töötajaid, posti- ja pakikullereid ning tugifunktsioone. Töötajate õigused on seadusega kaitstud ning võimalikud muudatused töökorralduses peavad igal juhul vastama Eesti tööseadusandlusele.

Kuidas aitab Omniva võõrandamine kaasa tasakaalustatud regionaalpoliitikale, sh teenuste kättesaadavusele väljaspool suuremaid linnu?

Varasemad riigiettevõtete erastamised on näidanud, et riigi kui omaniku vaade ja käitumine on erinev sellest, mis on eraomanikel, tuues kaasa innovatsiooni ja uuenduslike lahenduste kasvu. See on aspekt, millega saab kasu kogu Eesti, kui Omniva saab vabamad käed, võimaluse võtta suuremaid riske ning suurendada innovaatiliste ja uuenduslike lahenduste piloteerimist. Paralleelselt on regulatiivselt tagatud postiteenuste osutamine Eesti elanikele kokkulepitud tingimustel.

Lisaks on riik määrusega sätestanud minimaalse postkontorite arvu. UPT osutaja peab tagama, et igas maakonnas oleks olemas vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas.

Kas postiteenused jäävad tagatuks ka peale Omniva müüki?

Põhiliste postiteenuste tagamine nagu kirjade ja rahvusvaheliste saadetiste edastamine on riigi ülesanne ning need teenused, mida riik on senini korraldatud (universaalne postiteenus, perioodika kojukanne) jäävad toimima senisel kujul, kuna vastavad kohustused lähevad üle uuele omanikule.

Nimetatud teenuste osutamise tagamiseks korraldab riik Konkurentsiameti kaudu avaliku konkurssi iga viie aasta tagant, järgmine konkurss toimub 2029. aastal.

Eesti postiturg on aastast 2009 avatud ning riigi korraldatud postiteenuste kõrvale on tekkinud ka vabaturu postiteenused, mida osutatakse peamiselt läbi pakiautomaatide ja kullerite. Tihe konkurents ja laialdane võrgustik tagab Eesti inimestele ja ettevõtetele kvaliteetse teenuse kättesaadavuse kogu riigis. Postivaldkonna tuleviku suunamisel riigi roll ei muutu.

Kas Omniva omaniku vahetumisel on oht, et kõik postkontorid suletakse või teenus halveneb?

Riik on määrusega sätestanud minimaalse postkontorite arvu. UPT osutaja peab tagama, et igas maakonnas oleks olemas vähemalt üks postkontor, mis on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, kokku vähemalt 25 tundi nädalas.

Postkontorite paiknemist on vaadatud üle jooksvalt ka minevikus, lähtudes teenuste tegelikust kasutusest ning võimalusest pakkuda teenust alternatiivsete lahendustega (nt pakiautomaadid, personaalsed teenused).

Riik jääb postipoliitika kujundajaks ja universaalse teenuse kvaliteedi järelevalvajaks. Universaalse postiteenuse kvaliteeditingimused, kandepäevade arv ja muud olulised nõuded on sätestatud postiseaduses ja seotud regulatsioonides, mis tagavad teenuse kvaliteetse kättesaadavuse sõltumata konkreetse ettevõtte omanike ringist. Seega ei oma võõrandamine mõju universaalse postiteenuse kvaliteedile ning teenus säilib seni, kuni selleks on ühiskondlik vajadus.

Kas klientidele tähendab võõrandamine posti- ja pakiteenuste hinnatõusu?

Universaalse postiteenuse hindasid mõjutab eelkõige postiseaduse muudatused, mille kohaselt liigub universaalne postiteenus 2027. aastast kulupõhisemaks.

Omanikumuutus ei mängi sealjuures rolli – postiteenuse hinnad kujunevad vastavalt postiseaduses sätestatud tingimustele olenemata sellest, kas teenuse pakkujaks on riigi omandis või erakätes ettevõte.

Pakiteenuste turul kujunevad hinnad juba täna vaba konkurentsi tingimustes ning see ei ole muutumas erastamise ega postiseaduse muutmise käigus.

Kas Omniva võõrandamine võib halvendada ka pakiveo teenuse konkurentsi ja tõsta hindu?

Pakivedu on täna väga tugeva konkurentsiga sektor, kus tegutsevad mitmed suured posti- ja logistikaettevõtted. Ühe ettevõtte omaniku muutus ei mõjuta üleliia konkurentsi ega teenuse hindasid. Olukorras, kus Omniva võõrandamise järgselt võib konkurentsi muutuse osas tekkida küsimusi, on vaja saada Konkurentsiametilt vastav luba. Seega ei tasu karta, et pakiveo osas teenus halveneks, konkurents kaoks või teenuse hinnad oluliselt muutuks.

Kui suur on oht, et vabaturu tingimustes jäävad väikesed külad pakiautomaatide või muude teenusteta?

Kullerposti ja pakiautomaadi teenuse valdkonnas toimub täna turul tugev konkurents, erinevad teenuse osutajad laiendavad aktiivselt enda võrku ning teenus on kättesaadav kõikjal Eestis. Ka täna osutab Omniva kullerteenuse ja pakiautomaatide kaudu pakiveo teenust vabaturu tingimustes. Vabaturu muutused võivad toimuda eelkõige lähtuvalt turuolukorrast, kus nõudlus puudub või on minimaalne.

Arvestades, et Omniva on alates eelmisest aastast teinud investeeringuid väiksemate pakiautomaatide võrgustiku arendamiseks, ei ole põhjust karta, et maapiirkonnas teenuse kättesaadavus halveneks. Lisaks Omnivale on laialdane pakiautomaatide võrgustik ka teistel teenusepakkujatel. 2024. aastal valmis ministeeriumil analüüs, mis hindas riigi pakiautomaatidega kaetust väga heaks.

Kas kojukandepäevade arv võib väheneda?

Riigile on oluline, et kandepäevade arv lähiajal ei väheneks, kuna see halvendaks oluliselt postiteenuse kättesaadavust. Kojukande päevade arv on reguleeritud postiseaduses ning seega on ka edaspidi tagatud nii kirjade kui ka ajalehtede viiepäevane kojukanne.

Kas tulevikus viiakse kirjad ja perioodika enam mitte koju postkasti, vaid kuskile kaugemale, näiteks lähimas keskuses asuvasse pakiautomaati?

Pakiautomaadid võetakse kasutusele ühe juurdepääsupunktina, samaväärselt postkontori, isikliku kirjakandja teenuse ja isikliku postkastiga. See aga ei tähenda automaatselt, et kõiki saadetisi oleks võimalik kätte toimetada pakiautomaati.

Postiseaduse kohaselt jääb kehtima nõue, et lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis ja perioodiline väljaanne toimetatakse saajale kätte postkasti kaudu, kui puudub teistsugune kokkulepe. Teisisõnu toimetatakse kirjad, postkaardid, ajalehed ja ajakirjad vaikimisi jätkuvalt inimestele isiklikku postkasti. Juhul, kui inimene soovib, et ka neid saadetisi pakiautomaati toimetataks, tuleb see Omnivaga eraldi kokku leppida.

Kas Omniva osutab lisaks postiteenustele veel muid teenuseid, mis võivad võõrandamisega seoses sattuda koondamise alla?

Täna on UPT ning sellega kaasnev perioodiliste väljaannete kojukande kohustus ainukesed teenused, mida Omniva avalikes huvides osutab. Lisaks tavapärasele saadetiste kogumisele, sorteerimisele ja edastamisel kuulub UPT osutaja ülesannete hulka ka postiseaduse alusel postiindeksite süsteemi haldamine ja postmarkide välja andmine. Omniva võõrandamine ei muuda nende teenuste korraldust ning vastavad ülesanded jäävad ettevõttele alles.

UPT osutamise kohustusega kaasneb täiendav kohustus ka pensionite kojukandeks. Kuid hetkel on pensionite kojukande teenuse osutamiseks korraldatud avalik hange – teenust osutab hanke võitjana AS Hansab koos ettevõttega Viking Security. Ülejäänud ettevõtte posti- ja pakiteenused on vabaturu teenused, mille osas riigil puudub strateegiline huvi või vajadus neid teenuseid korraldada.

Mis saab pärast Omniva erastamist postmarkide väljaandmisest?

Postmarkide väljaandmine ei sõltu sellest, kas Omniva kuulub riigile või eraomanikule. Postiseaduse järgi korraldab postmarkide väljaandmist ja kehtetuks tunnistamist universaalse postiteenuse osutaja. See tähendab, et kui universaalse postiteenuse osutajaks oleks tulevikus eraettevõte, kehtiksid talle postmarkide väljaandmisel samad seadusest tulenevad reeglid ja kohustused kui riigi omandis oleva ettevõttena.

Postimarkide väljaandmise reeglid on kehtestatud määrusega.

Millised võimalused on riigil jälgida postiteenuse kvaliteeti ja vajadusel mõjutada ettevõtet?

Riik jätkab postivaldkonnas regulatiivse rolliga ning saab kehtestada nõudeid teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning teostab edasi järelevalvet postiteenuste osas. Teenuse kvaliteeti jälgib nii täna kui ka tulevikus Konkurentsiamet.

Mis on universaalne postiteenus ehk UPT?

Universaalne postiteenus on kuni 2 kilogrammiste* kirjade edastamine siseriiklikult ja rahvusvaheliselt ning kuni 20 kilogrammiste pakkide edastamine rahvusvaheliselt. Lihtsustades võib öelda, et universaalse postiteenuse alla kuuluvad need kirjad, mille saatmiseks kasutatakse postmarki, ning postipakid, mis edastatakse postkontorist või mis suunduvad postkontorisse.

_{* Alates 01.01.2027 jõustuvad Ülemaailmse postikonventsiooni muudatused, mille raames muutub ka kirisaadetiste maksimaalne kaal. Edaspidi saab kirisaadetis olla maksimaalselt kuni 1 kilogramm. Üle selle kaaluvad saadetised tuleb edastada pisipakina.}

Kas riigi poolt saadetud dokumentide edastamine kuulub ka UPT alla?

Ei kuulu. UPT alla ei kuulu ärikirjade edastamine, mida osutatakse eraldi teenusena. Ärikirja kasutavad peamiselt avaliku- ja erasektori ettevõtted ja asutused, kes peavad edastama suurel hulgal dokumente. Näitena võib tuua Transpordiameti poolt auto tehnilise passi või pankade poolt pangakaardi edastamise, mis toimub läbi ärikirja teenuse.

Kas perioodika kättetoimetamine (ajalehtede ja ajakirjade kojukanne) kuulub UPT alla?

Praegu kehtiva regulatsiooni järgi ei kuulu perioodika kojukanne UPT alla. Tagamaks ajalehtede ja ajakirjade kojukanne igal pool Eestis, on ajalehtede ja ajakirjade kojukande kohustus lisatud UPT osutajale täiendava kohustusena. Teenust osutatakse vastavalt meediaväljaandjate ja Omniva vahel sõlmitud lepingutele.

Vastu võetud postiseaduse muudatuse järgi liigub 2028. aastal, mil lõppevad senised perioodika kojukande lepingud, perioodika edastamise teenus UPT alla. See tähendab, et edaspidi ei sõltu teenuse hind ainult teenuseosutaja ja meediaväljaandjate läbirääkimistest, vaid hinnakujundus toimub universaalse postiteenuse hinnareeglite alusel ning sarnaselt kirjade ja pakkidele saab Konkurentsiametil olema senisest selgem roll hinnastamise ja järelevalve kujundamisel. See on vajalik, et tellijatel, meediaväljaandjatel, ning kojukande teostajal oleks kindlus teenuse järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse osas.

Kas UPT mahud kasvavad või langevad?

UPT mahud langevad stabiilselt umbes kümnendiku võrra aastast. 2025. aastal oli UPT maht 2,5 miljonit saadetist, millest 77 protsenti moodustasid rahvusvahelised saadetised. Postiteenuse mahtudest saab ülevaate Konkurentsiameti iga-aastasest aruandest.

Kuidas on UPT tagatud peale ettevõtte omaniku muutust?

UPT osutamine on tagatud postiseaduses toodud nõuete kohaselt. UPT osutaja määratakse viieks aastaks. Viimane avalik konkurss toimus 2024. aastal, seega on praegusel UPT osutajal kohustus pakkuda teenust kuni 2029. aastani. 2028. aastal korraldab Konkurentsiamet uue avaliku konkurssi järgmiseks viieks aastaks.

Kui palju läheb UPT riigile maksma peale Omniva võõrandamist?

Uuenenud postiseaduse reeglite järgi toimib UPT kulupõhiselt ehk teenuse osutaja kujundab hinna lähtuvalt teenuse osutamise kuludest. Selleks, et hind oleks kasutajatele vastuvõetav, peab UPT osutaja kooskõlastama hinnad Konkurentsiametiga. Ajakohastades paralleelselt UPT-le ja UPT osutajale kohalduvaid nõudeid, on võimalik hoida hindu mõistlikul tasemel ning seeläbi puudub ka kohene riikliku toe vajadus.

Mis saab UPT-st kui ettevõtte jaoks kahjumlikust ärist? Kas on võimalik, et erakätes Omniva ei soovi enam seda teenust pakkuda – ja keegi teine ka ei soovi – ning teenus katkeb?

Omniva jätkab UPT osutamist riigiga kokkulepitud tingimustel kuni lepingu lõppemiseni (08.10.2029). Lepingu lõppemise eel korraldab Konkurentsiamet avaliku konkurssi UPT uue osutaja leidmiseks.

Hüpoteetilises olukorras, kus keegi teenust pakkuma ei tule, on postiseaduse kohaselt Konkurentsiametil õigus panna kohustus järgmiseks viieks aastaks senisele osutajale (Omnivale). Seega on tagatud UPT osutamine ka lähitulevikus ning uus Omniva omanik ei saa otsustada teenust ühepoolselt lõpetada.

Kuidas on tagatud perioodika kättetoimetamine peale ettevõtte omaniku muutust?

Perioodiliste väljaannete kättetoimetamise kohustus on UPT osutajale seadusega pandud lisakohustus. Vastu võetud postiseaduse muudatuse järgi liigub 2028. aastal perioodika kojukanne UPT alla. Muudatus tagab selgema õigusraami ka pärast Omniva võimalikku võõrandamist, võimaldades üheselt mõista, millised kohustused jäävad kehtima.

Kuidas on reguleeritud perioodiliste väljaannete kojukanne? Kuidas võib võõrandamine seda teenust mõjutada?

Perioodiliste kojukannete kandmise kohustus on seatud postiseadusega UPT osutajale. Seega peab UPT osutaja sõltumata omanikust osutama jätkuvalt perioodiliste väljaannete kojukannet vastavalt seadusele ja kehtivatele lepingutele. Sarnaselt UPT-ga on oluline, et potentsiaalsed huvilised oleksid nimetatud kohustustest teadlikud ning müügidokumentides oleksid kõigi osapoolte õigused ja kohustused selgelt kirjeldatud.

Vastu võetud postiseaduse muudatuse järgi liigub 2028. aastal perioodika kojukanne UPT alla. See tähendab, et edaspidi ei sõltu teenuse hind ainult UPT osutaja ja meediaväljaandjate läbirääkimistest, vaid hinnakujundus toimub UPT hinnareeglite alusel ning Konkurentsiametil saab olema senisest selgem roll hinnamudeli kujundamisel ja järelevalves. Postiseadusesse on sisse viidud muudatused, mis annavad nii UPT osutajale, meediaväljaandjatele kui ka tellijatele parema kindluse teenuse järjepidevuse osas.

Kas Omniva võõrandamine tõstab ajalehtede ja ajakirjade kojukande hinda?

Ajalehtede ja ajakirjade kojukande hinnad on fikseeritud Omniva ning meediaettevõtete vahelises pikaajalises lepingus aastani 2028. Lisaks doteerib riik kojukannet maapiirkondades, näiteks 2026. aastal 1,5 miljoni euroga. Ettevõtte omandimuutus ei tähenda otseselt teenuse kulu kasvu, kuna senised lepingud ja kohustused lähevad uuele omanikule üle. Küll aga võivad muud tegurid, näiteks kallinenud mootorikütuste hinnad või postitöötajate palgasurve olla põhjuseks kojukande hinnatõusuks. Samuti liigub perioodika kojukanne 2028. aastal UPT alla.