Söödaks nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata tooteid, mis on mõeldud loomade söötmiseks. See võib esineda söödamaterjalide, söödalisandite, segasööda, erisööda või ravimsööda kujul.
Sööt loetakse ohtlikuks, kui see mõjub kahjustavalt loomade tervisele või keskkonnale või muudab toiduloomadelt pärit toidu tarbimise inimestele ohtlikuks. Söödaohutuse tagamiseks peavad söödakäitlejad järgima asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, söödaseaduses ning selle rakendusaktides sätestatud nõudeid.
Edasi lugedes saate teada, mis on söödaohutuse tagamise eesmärk ning millised organisatsioonid tegelevad söödaohutuse tagamisega Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasemel. Ettevõtjad ja sööda kasutajad saavad tutvuda sööda käitlemise, turuleviimise ja kasutamise nõuetega ning majandustegevusteate ja tegevusloa taotluse esitamise korraga. Samuti tasub tutvuda Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega, erinevate juhendmaterjalidega ning lugeda tähtsamate terminite selgitusi.
Söödaohutus ja järelevalve
Loomade õigest söötmisest oleneb loomse toidu toiteväärtus, lõhn, maitse ja ohutus. Tervisliku ja ohutu loomse toidu tagab sööt, mis ei sisalda keelatud koostisosi ega lubatust suuremal määral soovimatuid aineid.
Sööda ohutuse tagamiseks peavad söödatootjad täitma söödahügieeni nõudeid ning järgima HACCP põhimõtetele tuginevat enesekontrolliplaani. Seega lasub vastutus söödaohutuse eest sööda käitlejal.
Lisateavet söödahügieeni nõuetest, sealhulgas enesekontrolliplaani koostamisest, märgistamisest ja nõuetele vastavusest saab Põllumajandus- ja Toiduametist.
Söödaseadusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud söödaohutuse nõuete eesmärk on tagada:
- sööda ohutus kogu ahelas alates sööda tootmisest kuni loomade söötmiseni;
- sööda jälgitavus igas sööda käitlemise etapis tootjast lõppkasutajani;
- ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi rakendamine sööda käitlejatele;
- sööda käitlejate tegevusest teavitamine järelevalve tagamiseks;
- imporditud sööda ja Euroopa Liidus toodetud sööda vastavus samadele nõuetele.
Järelevalvet toiduohutuse, sh ka sööda käitlemise erinevate etappide üle teeb Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.
Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF
Ohtliku toidu ja sööda leviku vältimiseks on loodud toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed). Terviseriski tuvastamisel võimaldab RASFF jagada kiiresti ja tõhusalt teavet Euroopa Komisjoni, liikmesriikide veterinaar- ja toiduametite ning organisatsioonide vahel. Nii saavad riigid ruttu ja kooskõlastatult reageerida, et vältida toiduohutusriske, enne kui need kahjustavad tarbijaid.
Loe lähemaltFEEDAP
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on teadusliku riskihindamise asutus Euroopa Liidus toidu- ja söödaohutuse, toitumise, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse valdkonnas. Ameti söödas kasutatavate lisaainete ja toodete või ainete komisjon (FEEDAP) annab sõltumatut teaduslikku nõu söödaks kasutatavate ainete efektiivsuse ja ohutuse kohta.
Loe lähemaltSööda sektsioon
Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel toimub tihe koostöö. Regulaarselt toimuvatel kohtumistel on igal liidu liikmesriigil võimalus osaleda nõuete väljatöötamise protsessis. Sööda valdkonnas käib koos alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee sööda sektsioon (SCoPAFF Section: Animal Nutrition).
Loe lähemaltCodex Alimentariuse programmi komisjon
Codex Alimentarius on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühine toidustandardite programm. Codex Alimentariuse komisjoni olulisemaid eesmärke on arendada ja ühtlustada ülemaailmseid tervishoiustandardeid ning anda suuniseid ja soovitusi toidu, söötade, veterinaarravimite jms kohta. Oma tegevusega aitab komisjon kaitsta tarbijate tervist ning tagada hea kaubandustava järgimine rahvusvahelises kaubanduses.
Loe lähemaltOECD
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. Peamiselt tegeleb OECD majanduspoliitikaga – üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Sööda valdkonnas edendab OECD kaasaegseid biotehnoloogilisi vahendeid kasutades toodetud uudissöötade ohutuse ja riskide hindamise standardite ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil.
Loe lähemaltSööda käitlemine, turuleviimine ja kasutamine
Sööda käitlemine hõlmab kõiki söödaga seotud tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappe (muu hulgas sööda tootmine, ladustamine, vedu, turustamine, toomine Eestisse liidusevälisest riigist jne).
Sööda käitlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 183/2005 ja (EL) 2019/4 ning söödaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. Nõuete järgimine aitab tagada söödaohutuse kogu toiduahelas alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni.
Turule viia ja kasutada võib sööta üksnes siis, kui see on ohutu ja sellel ei ole otsest kahjulikku mõju keskkonnale ega loomade heaolule. Turustatav sööt peab olema märgistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 sätestatud nõuetega. Samas määruses on sätestatud ka reeglid sööda kasutamiseks.
Ohutu sööda tootmise ja sööda märgistamise kohta on Euroopa söödatootjate ühendused koostanud hea tava juhendeid, mis on kättesaadavad inglise keeles.
Sööda käitlejad leiavad abimaterjale Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Viited
Majandustegevusteade ja tegevusluba
Sööda käitleja, sh esmatootja peab enne tegevuse alustamist esitama majandustegevusteate või omama tegevusluba.
Majandustegevusteate või tegevusloa taotluse saab Põllumajandus- ja Toiduametile esitada:
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaalis (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-IDga);
- digitaalselt allkirjastatult meilitsi aadressil [email protected];
- postiga Põllumajandus- ja Toiduameti söötade büroole aadressil Väike-Paala 3, 11415 Tallinn;
- kohale toimetades Põllumajandus- ja Toiduametisse (Väike-Paala 3, 11415 Tallinn) või selle piirkondlikku esindusse;
- notari kaudu.
Majandustegevusteate vorm on kättesaadav Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. Need, kes esitavad elektroonilise teate, täidavad teate vahetult infosüsteemis ning eraldi PDF-i või paberdokumenti koostama ei pea.
NB! Kui käitleja märgib majandustegevuseteates või tegevusloa taotluses oma meiliaadressi, siis annab ta sellega nõusoleku saada haldusakt kätte elektrooniliselt.
Viited
Sööda käitlejal peab olema tegevusluba enne tegevuse alustamist järgmistel tegevusaladel:
- hügieenimääruse IV lisa 1 peatükis loetletud söödalisandite tootmine või turustamine;
- hügieenimääruse IV lisa 2 peatükis osutatud söödalisanditega valmistatud eelsegude tootmine või turustamine;
- segasööda tootmine turustamiseks või üksnes oma majapidamise tarbeks, kasutades hügieenimääruse IV lisa 3 peatükis osutatud söödalisandeid või neid sisaldavaid eelsegusid;
- ravimsööda või vahetoote käitlemine.
Täpsem tegevusalade loetelu on kirjas määruse "Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba" lisas 2.
Viited
Sööda käitleja peab esitama majandustegevusteate enne tegevuse alustamist järgmistel tegevusaladel: sööda tootmine, töötlemine, ladustamine, vedu või turustamine.
Täpsem tegevusalade ja ainete loetelu on kirjas määruse "Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba" lisas 1.
Viited
Majandustegevusteadet ei pea esitama ega tegevusluba omama isik, kes:
- toodab sööta, mis söödetakse oma loomale, kelle toodang tarbitakse ära oma pere poolt või keda ei tarvitata toiduks;
- toodab sööta, mis söödetakse oma loomale, kellelt saadud toidu väikesi koguseid (nt munad kuni 50 linnuga farmist või lehma toorpiim kuni 100 kg päevas) turustatakse otse lõpptarbijale;
- söödab loomi, kellest saadud toodang tarbitakse ära oma pere poolt või keda ei tarvitata toiduks;
- turustab oma toodetud sööda esmatoodangu (nt teravili, hein, silo jne) väikese koguse (kuni 5 tonni aastas) otse lõpptarbijale;
- tegeleb lemmikloomatoidu, välja arvatud lemmikloomadele ettenähtud ravimsööda jaekaubandusega.
Tähtsamate terminite seletused
Söödamaterjal
Söödamaterjalid on peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud tooted või ained. Söödamaterjalide omaduste teabe levitamiseks on loodud Euroopa Liidu söödamaterjalide kataloog. Kataloogis on kirjas tooted, mida söödetakse loomadele seda täiendavalt töötlemata (nt silo) või mida kasutatakse sööda valmistamisel (nt rasvhapped).
Söödalisand
Söödalisandeid lisatakse söödale selleks, et parandada näiteks sööda või loomsete toodete omadusi või mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut. Inimeste ja loomade tervise ning keskkonda kaitseks peavad söödalisandid enne Euroopa Liidus turule viimist läbima ohutushindamise. Samuti peab olema tõestatud nende kasutamise efektiivsus. Kõik liidus kasutada lubatud söödalisandid on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.
Segasööt
Segasööt on sööt, mis oma koostiselt võib olla piisav päevaratsiooni rahuldamiseks. Samas võib see olla ka sööt, milles on rohkesti mingeid toitaineid, kuid mis koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult siis, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega.
Erisööt
Erisööta antakse tervisliku seisundi parandamiseks loomadele, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda.
Ravimsööt
Ravimsööt on sööda ja veterinaarravimi ühtlane segu. Seda antakse loomadele haiguste ravimiseks. Ravimsööt peab vastama veterinaararsti väljastatud retseptile ning loomapidaja kasutab seda lisatöötlemiseta retsepti kohaselt ja üksnes loomadel, kelle jaoks retsept on väljastatud.
Söödakäitleja
Söödakäitleja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda tootmise, segamise, töötlemise, ladustamise, veo ja turuleviimisega, sh sööda import ja eksport.
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 24.10.2023
