Miks me ühistransporti reformime?
Eesmärk
Eesmärk on muuta ühistransport kasutajatele mugavamaks, parandada kasutajakogemust ning seeläbi motiveerida inimesi eelistama senisest enam ühistransporti.
Viis
Teenuse kvaliteet paraneb tänu sagedamatele väljumistele, kiirematele ühendustele, paremini seostatud liinivõrgule, paindlikumale teenusele, lihtsamale piletisüsteemile ning kasutajasõbralikule reisiplaneerijale ja sõiduplaanile.
Kasu
Ühistransport muutub kulutõhusamaks, sest välditakse dubleerimist ning kasvab piletitulu, laienevad inimeste liikumisvõimalused ja väheneb CO₂-heide transpordisektoris.
Probleemid, eesmärgid, lahendused
Kulud
- Aasta-aastalt kasvavate ühistranspordikulude tõttu tuleb riigil süsteem põhjalikult ümber korraldada, et pidurdada kasvavat koormust maksumaksjale ja riigieelarvele.
- Eesmärk on säilitada liinivõrk ning tagada bussiteenuse jätkumine senises või senisest suuremas mahus.
Ebamugav süsteem
- Sõiduplaanid pole omavahel sünkroonitud, ümberistumisi tuleb kaua oodata ning paiguti puudub üldse ühendus linnadega.
- Sõiduplaanid ei arvesta piisavalt inimeste igapäevaste liikumismustritega.
- Sõiduplaanide ja piletite teave on killustunud; inimesel, kes pole ühistranspordi regulaarne kasutaja, on raske leida vajalikku teavet.
- Liikuvusvaesus üha süveneb, autota inimesed ei pääse ligi teenustele; sund kasutada autot suurendab perede kulusid.
Autostumine
- Kulud täiendavale taristule – mitmetasandiliste ristmike rajamise ja teede laiendamise ootus; transporditaristu hõivab üha enam ruumi.
- Väliskulud – saaste, müra, halb mõju inimeste tervisele ning keskkonnale.
- Ajakulu – kaotatud aeg ummikutes.
- Ühistransport ei ole atraktiivne pikkade ühendusaegade, madala kasutajamugavuse ja ebapiisava sageduse tõttu.
- Ühistranspordi kättesaadavus on kohati piiratud või see ei vasta elanike tegelikele vajadustele.
- Taristu ei toeta ümberistumist eri liinide ja liiklusvahendite vahel.
- Ühistranspordikorraldus on killustunud paljude poolte vahel.
- Piletihinnad ja soodustused erinevad regiooniti ja transpordiliigiti, pärssides ümberistumisi.
- Taktipõhisus – ühistransport on regulaarne ja seostatud.
- Lihtsus – ühistranspordi kasutamine peab olema lihtne ja mugav.
- Vajaduspõhisus – teenusetaseme (nõudebuss, kiire põhiliin vms) määrab piirkonna liikuvusnõudlus.
- Keskkonnasääst – reformi siht on vähendada veondussektori heitmeid 6%.
- Kättesaadavus – ühistransport peab olema ligipääsetav ja atraktiivne kõigile Eesti elanikele, sõltumata nende east, puudest, elukohast või jõukusest.
- Kuluefektiivsus – ühistranspordi ühtse juhtimise ning liinivõrgu tõhustamisega väheneb kulu reisija kohta, atraktiivsema teenusega suureneb ka piletitulu.
Ühistranspordireform keskendub ühistranspordi arendamisele, mille eesmärgid võib jagada nelja omavahel põimunud kategooriasse.
- Tagada toimepiirkondade äärealade elanikele ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele.
- Kasvatada ühistranspordi kasutajate osakaalu suurte keskuste mõjupiirkonnas ja nende vahel (reisijate arvu kasv).
- Tõsta kuluefektiivsust – vähendada dotatsiooni reisija kohta, vältida teenuste dubleerimist.
- Vähendada veondussektori keskkonnamõju ja ühiskondlikke kulusid – vähendada CO2-heidet ja langetada maanteede liikluskoormust.
Eesmärkideni jõudmiseks on kavas viis peamist tegevussuunda.
- Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine, tuginedes andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile.
- Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine.
- Ühtne piletisüsteem, mis soosib reisijate ümberistumist ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist.
- Toetavad investeeringud säästlikesse sõidukitesse ja taristusse bussipeatuste, kergliiklusteede ning raudtee näol, tõstmaks ühistranspordi atraktiivsust.
- Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, poolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi.
Ajakava
Tegevusi plaanides lähtutakse lahenduste piloteerimise vajadusest, mistõttu valitakse välja piirkonnad, kus uuendused viiakse ellu ennaktempos. See tähendab, et ettevalmistavad (nt analüütilised) tegevused toimuvad pilootpiirkonna jaoks varem. Saadud kogemusega arvestatakse mujal samu tegevusi ellu viies.
Pilootpiirkondadeks on valitud Lääne-Harjumaa ning Saaremaa.
Järgnevate sammudena lähtub uuele liinivõrgule üleminek ennekõike raudteel tehtavate investeeringute ajakavast, mille toel saab võimalikuks taktipõhine rongiliiklus. Sellest tulenevalt on otstarbekas muuta samal ajal ka bussivõrku. 2029. aastal näeb plaan ette uuele süsteemile ülemineku Ida- ja Kagusuunal (Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgeva-, Tartu-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa) ning 2035. aastaks terves Eestis.
Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordireformi elluviimiseks tuleb muuta ühistranspordiseadust. Selleks alustas ministeerium 2025. aasta suvel seotud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist. Muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastasse.
Menetlusega seotud teave eelnõude infosüsteemis
Väljatöötamiskavatsus keskendub neljale konkreetsele muudatusele.
- Läheme üle digitaalsele asjaajamisele
Kaotame kohustuse vedada riigisisestel vedudel kaasas (paber)dokumente, mis on elektroonilistest registritest kättesaadavad. - Vähendame ettevõtjate halduskoormust
Kaasajastam ja selgitame reegleid, et vähendada halduskoormust transpordisektoris. - Toetame ühistranspordireformi elluviimist
Loome seaduslikud eeldused paremate ümberistumisvõimaluste loomiseks ja liinivõrgu optimeerimiseks, mis on ühistranspordireformi keskne eesmärk. - Tõhustame järelevalvet
Vaatame üle järelevalvega seotud nõuded, et tagada seadusest tulenevate reeglite efektiivne täitmine.
Väljatöötamiskavatsusega hinnatakse mõjusid ning kaasatakse poolte tagasisidet mitmes põhimõttelistes küsimuses.
- Välismaalaste teenindajakaardi kehtivuse piiramine
Arutelu all on küsimus, kas ja millises ulatuses tuleks piirata Eestis asuvatele välismaalastele teenindajakaardi väljastamist. Soovime saada tagasisidet, kas teenindajakaartide kehtivusaeg peaks olema ajaliselt piiratud seotuna viisa või elamisloa kehtivusajaga. Selle meetmega soovime tõhusamalt ennetada ja avastada viisade ning elamislubade väärkasutust ning tagada avalikku korda ja julgeolekut. - Kontrolltehingu teostamise pädevuse laiendamine
Planeeritakse anda kontrolltehingu teostamise pädevus järelevalveasutustele. Kontrolltehing on tõhus vahend rikkumiste tuvastamiseks – näiteks kas sõidukit juhib kliendirakenduses näidatud inimene – ning tellimuste täitmise järelevalveks. - Teenustasu võtmine taksoveo dokumentide taotlemisel
Piirkondlik ühistranspordikeskus saab riigilõivu suurust teenustasu nõuda üksnes olukorras, kus see taotlus kinnitatakse või luba väljastatakse. Juhul kui ei ole võimalik isikule luba väljastada või isiku taotlust kinnitada, puudub alus nõuda teenustasu tasumist. Kehtiv sõnastus näeb ette tasu võtmise õiguse dokumendi andmisel või kinnitamisel ning ei näe ette tasu võtmise õigust, kui taotlusele järgneb keelduv otsus. Ometi kaasneb ressursikulu juba taotluse läbivaatamisel, olenemata sellest, kas taotlus rahuldatakse või mitte. - Kehakaamerate lubamine ühistranspordi järelevalves
Eelnõu väljatöötamiskavatsusega küsitakse tagasisidet, kas lubada riiklikus ühistranspordi järelevalves fikseerida olustiku, sealhulgas pildi ja heli salvestamist videosalvestusseadmega (seda muu hulgas kehakaameratega) selleks, et vähendada vahetu sunni kasutamise vajadust ning vähendada ka ametnike vastu suunatud agressiooni. - Hea maine nõuete läbivaatamine taksoteenindajate puhul
Karistusseadustikus on ajakohastatud liiklusnõuete rikkumiste kataloogi, seega soovime ajakohastada takso teenindajakaardi taotlejate hea maine nõudeid. Lisaks annab väljatöötamiskavatsus võimaluse laiemaks aruteluks ning ka selleks, et seeläbi kaardistada hea maine nõuded, mis looksid turvatunnet taksoteenuse kasutajale. - Liinide hierarhia kehtestamine sõiduplaanide paremaks koordineerimiseks
Eesmärgiks on optimeerida ressursikasutust ning tagada sõiduplaanides ümberistumise võimalused. Soovime saada tagasisidet, kas sõiduplaanide koordineerimise kohustus tuleks sätestada seaduse tasandil ning millises vormis see peaks toimuma. - Reisijatele ühissõidukist peatuste vahel väljumise võimaldamine
Kontakt
Hannes Luts
nõunik
ühistranspordiosakond
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 15.04.2026
