Kohanimekorraldus

Riiklik kohanimekorraldus

Riikliku kohanimekorraldusega tegeleb eelkõige Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös teadusasutuste, kohanimenõukogu ja Maa- ja Ruumiametiga. Seda reguleerivad õigusaktid, millega kehtestatakse kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve tegemise reeglid.

Riikliku kohanimekorralduse eesmärgid on Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning aja- ja kultuurilooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Riikliku kohanimekorralduse olulisemad koostisosad on kohanimeseadus, kohanimenõukogu ja kohanimeregister.

Teaduslik kohanimekorraldus

Teadusliku kohanimekorraldusega tegeleb Eesti Keele Instituut, mis on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ning tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Olulist tööd eelkõige võrukeelsete nimede uurimisega teeb Võru Instituut. Olulise panuse valdkonda annavad ka Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis tegelevad keeleteaduse ja sealhulgas kohanimede valdkonna eriala õpetamisega ja teadustööga.

Eesti Keele Instituut Võru Instituut

Rahvusvaheline kohanimekorraldus

Kuigi kohanimekorraldus on iga riigi enese ainupädevuses, siis rahvusvahelise suhtlemise jaoks on vaja kohanimede selgust ja ühemõttelisust ning kohanimeinfo võimalikult vaba levikut.

Rahvusvaheline kohanimekorraldus toimub rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Eesti osaleb ÜRO kohanimeekspertide rühmas UNGEGN. Töörühma eesmärk on rahvusvahelise sidususe huvides kindlate normitud kohanimede kasutamine. Selleks peetakse korrapäraselt ÜRO kohanimekorralduse konverentse ja iga kahe aasta tagant ÜRO kohanimeekspertide rühma UNGEGN-i (United Nations Group of Experts on Geographical Names) istungeid. Rühma tegevus rajaneb piirkondlikul koostööl. Üle maailma tegutsevad keelelis-geograafilised jaotised (kokku 24) ja valdkondlikud töörühmad (kokku 9).

Alates 1992. aastast tegutseb ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa ning alates 2012. aastast ka Poola. Aastatel 1992–1998 ja 2007–2012 oli Balti jaotise eesistuja Eesti. Aastatel 2021–2024 koordineerib jaotise tööd Poola. ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotis koguneb enamjaolt korra aastas. Alates 2022. aastast on koostöö Venemaa ekspertidega Eesti, Läti, Leedu ja Poola ekspertide algatusel katkestatud.

Viited

ÜRO kohanimeekspertide rühm UNGEGN – United Nations Group of Experts on Geographical Names UNGEGN jaotised UNGEGN töögrupid Info Balti jaotisest Eesti Keele Instituudi veebilehel

Kohanimeseadus

Stabiilse ja tasakaalustatud kohanimevaldkonna arengu alus on kohanimeseadus. Seadusega on seatud alused Eesti kohanimede määramisele ja kasutamisele ning järelevalve teostamisele. Seaduse põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse.

Teistes riikides on kohanimesid puudutavad sätted tavaliselt laiali mitmes erinevas õigusaktis; Eesti seadusele lähim analoog on Norra kohanimeseadus, mis reguleerib üksnes kohanimede kirjapildi korrastamist. Eesti kohanimeseadust on oma kõikehõlmavusega toodud eeskujuks teistele riikidele ÜRO kohanimekorralduse konverentsidel.

kohanimeseadus riigi teatajas

Kohanimenõukogu

Kohanimenõukogu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev asjatundjate komisjon, mille tegevuse eesmärk on töötada läbi kohanimekorralduse probleeme ning suunata, koordineerida ja korraldada sellealast tegevust.

Ülesanded

Kohanimenõukogu täidab järgmisi kohanimeseadusest tulenevaid ja valitsuse antavaid ülesandeid:

kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid vastavalt kohanimeseaduses sätestatule;
nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel arvamusi;
teeb vajadusel regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
jälgib kohanimede kasutamist ning teeb vajadusel regionaalministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
annab nimevaidluses arvamusi;
esitab vajadusel arvamuse valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
esitab regionaalministrile arvamusi võõrkeelse kohanime ning ametliku kohanime muutmise kohta;
korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal.
täidab muid valitsuse või regionaalministri antud ülesandeid.

Koosseis

Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest, sekretärist ja liikmetest.

Esimees

Gerda Haugas, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja

Aseesimees

Peeter Päll, dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja

Liikmed

Raivo Aunap, dr phil, Tartu Ülikooli kartograafia kaasprofessor
Tiina Laansalu, dr phil, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja
Mall Leht, Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete ja kohanimede osakonna juhataja
Jaanis Lill, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geodeesia ja maakorralduse osakonna juhataja
Martin Kulp, Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja
Margit Mitt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna kohalike omavalitsuste nõunik
Reet Ortus, Transpordiameti teevara osakonna teeregistri üksuse riigiteede juhtivhaldur
Taavi Pae, dr phil, Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor
Evar Saar, dr phil, keeleteadlane, Võru Instituudi onomastika teadur
Uudo Timm, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist
Ilmar Tomusk, dr phil, Keeleameti peadirektor
Kertu Uibo, Regio OÜ korrektor-toimetaja
Marko Vainu, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist

Protokollid

Rohkem teavet kohanimenõukogust saab ja kohanimenõukogu vanemaid protokolle saab lugeda Eesti Keele Instituudi veebilehel.

Eesti Keele Instituut: kohanimenõukogu

Kohanimede kogumine ja uurimine

Kohanimenõukogu on koostanud ja kinnitanud mitu olulist kohanimeloendit:

Eesti avalike veekogude nimed (2005),
Eesti meresaarte nimed (2009)
Eesti järvede nimed (2014) sildade loend (2017),
Eesti allikanimed (2018),
looduse üksikobjektide nimed (2018),
muinsuskaitseliste objektide nimed (2019)

Töö kohanimeloendite kinnitamise nimel käib edasi.

Kohanimenõukogu peab oluliseks tagada kohanimede süsteemne hõive ning kanda kohanimeregistrisse kõik kohanimed, mida kasutatakse näiteks Eesti topograafilises andmekogus (ETAK), keskkonnaregistris, kaartidel jne. Sellised andmed saab kohanimeregistrisse kanda esialgu mitteametlikena, kuid ametliku staatuse tekitamiseks peavad nimed üle kontrollima eksperdid.

Kohanimeraamat

2016. aastal andis Eesti Keele Instituut välja Eesti kohanimeraamatu. See on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on esitatud nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm.

Kohanimeraamat on kättesaadav ka veebist.

"Eesti kohanimeraamat" (veebiversioon)

Kohanimeregister

Kohanimeregistri pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja teha kasutajale kättesaadavaks Eesti kohanimed ning korrastada kohanimekasutust. Registrist leiab ametlikult kehtestatud, mitteametlikud ja endised kohanimed. Registris olevad kohanimed on aluseks teistele riiklikele andmekogudele ja registritele, mis kasutavad kohanimesid.

Kohanimeregister sisaldab vähem kohanimesid kui nimeobjekte. See tuleneb sellest, et paljud objektid on looduses rühmadena ja neil on ühine kohanimi (näiteks bussipeatused on enamasti kahel pool teed sama nimega). Andmebaasi täiendatakse pidevalt.

Alates 2020. a 1. detsembrist on kohanimeregistri vastutav töötleja Maa- ja Ruumiamet ning volitatud töötleja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Viited andmebaasi päringu- ja kaarditeenusele on avaldatud Maa- ja Ruumiameti kodulehel.

Viited

Kohanimeregistri info Maa- ja Ruumiameti veebilehel

Registri päringu- ja kaarditeenus

Riikliku kohanimeregistri pidamise määrus

Põhimääruse täistekst Riigi Teatajas

Andmed registri koosseisus

Registri koosseisu kuuluvad järgmised andmed:

andmed kohanime kohta;
kohanime alusdokumendi andmed;
nimeobjekti andmed;
andmed registris kohanime menetlemise kohta;
arhiveeritud registriandmed

Registrisse kantakse järgmine teave:

ametlikud kohanimed (põhinimi ja olemasolul rööpnimi);
mitteametlikud kohanimed (mitteametlik esikohanimi, muud mitteametlikud nimed);
andmed kohanimede alusdokumentide kohta;
andmed nimeobjektide kohta (liik, identifitseeriv tunnus nimeobjekti pidavas riigi andmekogus, tunnuspunkti koordinaadid);
kohanime mõjupiirkonna koordinaadid nimeobjektidel, mille andmeid ei ole üheski teises riigi andmekogus;
andmed kohanimeregistrile andmete esitajate kohta;
andmed kohanimeregistrist andmete taotlejate kohta.

Kohanimepäev

Kohanimepäev on alates 2003. aastast korraldatav konverents, mille eesmärk on teavitada ja tekitada huvi kohanimede vastu ning tuua kokku inimesed, kes peavad kohanimesid oluliseks kultuuri- ja ajaloo jäädvustamise seisukohast. Üritus on suunatud eelkõige koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele, kuid ka ametnikele, kes tegelevad kohanimekorraldusega. Kohanimepäev toimub kord aastas ühes Eesti maakonnas ning tavaliselt keskendutakse just selle maakonna kohanimedele, kus üritus aset leiab.

19. kohanimepäev toimus 28. veebruaril 2024 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis, kus seekord oli luubi all Tartumaa kohanimed, nende ajalugu ja eripära.